"Algav III maailmasõda tuleb kübersõda"

Majanduslik ja sõjaline jõud pöördub läänest Itta ning see lõpeb sõjaga. Seni vältis Faber ajahorisondist rääkimist, kuid nüüd enam mitte, kirjutas Middle East BusinessIntelligence.

„Optimistlikult rääkides toimub kolmas maailmasõda viie aasta jooksul,“ ütles Faber Barronsi 2012. ümarlaua kohtumisel. „See tähendab, et Lähis-Ida lendab õhku. Kui see juhtub, tulevad võimule uued režiimid, mis on senistest vähem lääne-sõbralikud.

„Lääs on selgeks saanud, et nad ei suuda hoida Hiinat ohjes, mis kasvab kiiresti, millel on rohkem maaväge ja mereväe jõudu Kagu-Aasias. Ainus tee, kuidas Lääs saab Hiinat takistada, on kontrollida naftat Lähis-Idas," selgitas investor.

Sõjale eelneb suur kukkumine, mis järgneb krediidi laiendamise lõpule. Enne kui see juhtub, jätkavad valitsused rahatrükki, mis viib aja jooksul väga kõrge inflatsioonimäärani ning majandus ei reageeri enam majandusstiimulitele.

„See sõda saab olema erinev I maailmasõjast, kus väed olid teineteise vastu kaevikutes või teisest maailmasõjast, kus tankidiviisid võitlesid üksteise vastu,“ ütles Faber. „See tuleb kübersõda. Sõda, kus vajutad lülitit ja Londoni elektriga varustatus katkeb. See tuleb sõda, kus sa saad peatada lennukeid startimast ning peatada kogu riigi finantssüsteemi,“ ütles ta 2011. aasta augustis. 

„Sõja ajal teevad toorained võimsa tõusu,“ ütles ta. „Kui te tahate maandada riske sõja vastu, kuid mitte omada UBSi ja AIG derivatiive, peate te neid füüsiliselt omama – näiteks läbi põllumaa või põllumajanduslike toorainete. Seda peaks kasutama isikliku turvalisuse ja riskide maandamiseks. Teil peate omama natuke tooraineid,“ toonitas ta.

Pinged kasvavad Pärsia lahes, kus Iraan on ähvardanud sulgeda Hormuzi väina, mida pidi liigub meritsi 35 protsenti maailma naftast ja 20 protsenti maailmas kaubeldud naftast. USA ja Euroopa otsivad abi Araabia ja Aasia liitlastelt, et vähendada Iraani naftatulusid Iraani tuumaprogrammi vastu.

Iraani suurim naftaostja Hiina teatas äsja, et keeldub Iraani keskpanga naftaarvelduste boikoteerimisest.

Kui Faberilt küsiti, kas sõda on aktsiatele positiivne, ütles ta ümarlauas, et see on väga positiivne aktsiatele ja negatiivne võlakirjadele, kuna võlg kasvab dramaatiliselt. Toimub massiline võlgade rahaks muutmine.

„Kui USA astus II maailmasõtta, oli koguvõlg 140 protsenti SKPst ja mitte mingeid rahastamata kohustusi,“ ütles ta. Nüüd on krediidituru võlg 380 protsenti SKPst ja katmata kohustusi 800 protsenti.

CNBCis esinedes ütles ta: rahunege, ma ei usu, et aktsiad kukuvad kokku. Ma arvan, et S&P 500 toetustaseme 2010. augustist (1010 punkti) leiab turg toetuse.

„Mida halvemaks lähevad uudised, seda enam hakkavad USA, Euroopa ja Hiina keskpangad raha trükkima,“ ütles Faber. „See viib keskmise inimese jaoks majanduse allamäge, kuid aktsiad ja ettevõtete kasumid ülesmäge.“