EHITUS. Puitmajatootjad keskenduvad uutele turgudele

Eesti Puitmajaliidu andmeil moodustas puidust kokkupandavate ehitiste eksport mullu 170,1 miljonit eurot, mis on 2010. aastaga võrreldes 23,8 protsenti enam. Ehkki jätkuvalt on suurim ekspordiriik Norra, kuhu läks eelmisel aastal 30 protsenti toodangust, on Norra osa koguekspordis aasta-aastalt vähenenud ja suurenenud on teiste turgude, nagu näiteks Prantsusmaa, Taani ja Suurbritannia osa. Mullu eksporditi Eesti puitehitisi kokku 40 riiki.

“Skandinaavia maades ei pea hakkama kõigepealt müüma puitu ja alles siis maja, aga näiteks Inglismaal peab kõigepealt müüma maha puidust maja ehitamise idee,” tõi OÜ Nordic Houses juht, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Argo Saul välja turgude erinevuse. “Inglismaal on siiani peetud ikka peamiseks ehitusmaterjaliks kivi ja mitte puitu. Samas inimeste mõttelaad tasapisi muutub.”

Nordic Houses toodab puitsõrestikuga maju, millest enamik läheb Norrasse. Et kinnitada kanda uutel turgudel, osales Nordic Houses teist aastat järjest märtsis Londonis toimunud keskkonna- ja energiasäästliku ehituse messil Ecobuild. “Kõik, kes eelmisel aastal messil käisid, said tellimusi ja jäid messiga rahule,” kinnitas Saul. “Messil on võimalik luua lisaks Suurbritannia turule kasulikke ärisidemeid ka ettevõtetega Mandri-Euroopa riikidest,” lisas ta.

Tänavuselt messilt tõsisem saak. Samuti teist aastat järjest EcoBuildil osalenud palkmajatootja OÜ Palmatin müügijuhi Jaan Köönvere ütlusel on neile juba aastaid olnud peamiseks ekspordituruks Prantsusmaa, millele järgnevad Saksamaa ja Suurbritannia. “Seekordsel messil olid meiega koos boksis ka meie edasimüüjad Inglismaal, kellega me oleme aastaid koostööd teinud,” rääkis ta. “Kui me eelmisel aastal saime messilt paar uut lepingut, siis tänavu saime mitu tõsisemat projekti silmapiirile. Tegu on kinnisvara arendusprojektidega. Kas ja millal need projektid ellu ärkavad, on aja küsimus,” märkis Köönvere.

Seni on Palmatin eksportinud Inglismaale paarkümmend maja aastas.

Soomlaste asemel tullakse eestlaste juurde. Köönvere sõnul on Eesti puitmajatootjad Inglismaa turul justkui teisel ringil. “Soomlased on oma turu Inglismaal käest ära andnud, sest nende müügihinnad on liiga kõrgeks läinud,” põhjendas ta. “Need, kes asjast aru saanud, tulevad palkmaja Eesti firmalt tellima. Sama võib täheldada ka Prantsusmaal. Neil turgudel osatakse hinnata Eesti puitmajade kvaliteeti, mis ei jää mitte millegagi alla Skandinaavia toodetele,” kinnitas Palmatini müügijuht.

Saul nentis, et ehkki puitmaja müügihind ei sõltu riigist, vaid konkreetsest majaprojektist, on Norrasse eksportida üldjuhul siiski kõige soodsam. “Mis siin salata – norraka maksujõud on teistest pea jagu üle,” möönis ta. “Norras tulevad marginaalid lihtsamalt. Ja eks seepärast Norrasse läheb ka kõige rohkem toodangut,” selgitas puitmajaliidu juhatuse esimees.

Väikese puitmajatootja OÜ Pärnu Log Homes tegevjuht Raiko Gustavson ütles, et kui mullu kosus ka nende firma käive ja ekspordimaht suurenes, siis tänavu ta sarnast hüpet prognoosida ei julge ei oma firmale ega kogu puitmajaturule. “Eelmise nädala lõpus oli puitmajaliidu aastakoosolek ja mitmed ettevõtjad tõdesid, et kui näiteks Põhjamaades kapitaliprobleemi ei tohiks nagu olla – pangad on seal ju küllalt tugevad –, siis samas inimesed käituvad vägagi ettevaatlikult,” seletas ta. “Meie ei oska siin ette näha, kas inimesed otsustavad investeerida ja soetada endale suvekodu või mitte. Mõnel puitmajatootjal on võib-olla juba õnnestunud saada häid tellimusi, aga teised alles teevad suurt tööd selliste tellimuste nimel,” lisas Gustavson.

Panustab oma kaubamärki. Pärnu Log Homes on üks väheseid puitmajatootjaid Eestis, kes ei turusta toodangut edasimüüjate kaudu ja ekspordib vaid oma kaubamärgi all. “Me sisenesime omal ajal Norra turule lokaalsete partnerite kaudu, kuid alates 2008. aastast, mil registreerisime kaubamärgi Pärnu Log Homes, oleme üritanud just oma kaubamärki tuntuks teha,” lausus Gustavson. Firma müüb aastas Norrasse ja Rootsi kokku kümmekond maja.

Eestis liigub müük ehitusturu taktis

Ka Eestis on suurenenud nõudlus puitmajade järele ja võrreldes varasemate aastatega on meie tootjad koduturul aktiivsemalt tegutsemas, kinnitas Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige Elari Kivisoo.“Valdavalt liigub Eestis nõudlus puitmajade järele koos ehitusturu trendidega,” rääkis ta. “Küll aga on märgata, et võrreldes varasema ajaga on inimesed järjest teadlikumad ja oskavad hinnata kvaliteetset ning läbimõeldud toodet,” lisas Kivisoo.Puitmajasektori kogukäibest umbes 85 protsenti moodustab eksport. OÜ Nordic Houses juhi Argo Sauli sõnul on eksport ikkagi see, mis puitehitiste tootjaid toidab, ja seetõttu ettevõtted sinna ka oma ressursi suunavad. “Paljude Eesti puitmajatootjate jaoks ei ole koduturg sihtturuks,” tõdes ta.“Samas on muidugi tore, kui ettevõttel kodus teatud tuntus ja maine on. Ja muidugi on tootearendusi teha ning uusi lahendusi katsetada kodus odavam, kui teha seda tuhandete kilomeetrite kaugusel ja seal oma vitsad kätte saada,” tõi Saul välja koduturu olulisuse.

 

Kommentaar

Turgude elavnemine kosutas eksporti

Elari Kivisoo, Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige, Eesti Puitmajaklastri juhtEkspordi kasvu põhjuseks on ühelt poolt turgude elavnemine 2009. ja 2010. aastaga võrreldes. Teisalt on Eesti puitmajatootjad õppinud keerulistest aegadest ning hajutanud äririske, keskendudes rohkematele sihtturgudele.Suurbritannia on Eesti puitmajatootjate sihtriigina olnud esirinnas juba mitmeid aastaid ning eksport sinna on olnud küllalt stabiilne – näiteks 2010. aastal oli Suurbritannia ekspordi sihtriikide seas kolmandal kohal. Tervikuna on ekspordi kasv Suurbritanniasse olnud sarnane üldise ekspordi kasvuga, jäädes umbes 25 protsendi juurde võrreldes 2010. aastaga.Eksporti Suurbritanniasse mõjutas positiivselt ka eelmisel aastal Ecobuildi messil osalemine. Seda võib järeldada kas või sellestki, et majatootjad, kes eelmisel aastal messil väljas olid, olid enamikus kohal ka tänavu.