Saksa võlakirju saab osta ka sendikaupa

Mitte vaid Saksa valitsuse võlakirjade tootlused ei ole olematult väikesed, vaid ka miinimumsumma, mille eest neid saaks soetada. Iseasi, kui mõistlik selline tegevus oleks.

Saksa valitsuse 10aastane võlakirja tootlus lööb päevast päeva Kreeka kriisi ja Hispaania olukorra tõttu juba rekordmadalaid tasemeid, kuna raha otsib kardetava tormi eest varjupaika. Ja nii juba seitsmendat päeva jutti. Eile hommikul oli Saksa 10aastase 1 ¾% kupongiga paberi tootlus aasta baasil 1,47 protsenti, jäädes kaugelt maha Saksa inflatsioonist, rääkimata siis veel Eesti omast.

„Valitsuste võlakirjad pakuvad rohkem huvi institutsionaalsetele klientidele,“ ütles Swedbankis võlakirjadega tegelev Darius Gecevicius. „Ajalooliselt ei ole eraisikud kuigi aktiivsed võlakirjaturgudel. Kuid Euroopa torm on muutunud ka nende investeerimiskäitumist ning rikkad eraisikud on hakanud vaatama Norra, Rootsi, Kanada, Saksa ja Soome võlakirju. Nad ei otsi võlakirjadest tootlust, vaid tänapäeval pigem seda, et kapital makstakse tagasi.“

Võlakirjade miinimumsummad on madalad, kuid arvestada tasub ostu-müügi tehingutasude, hoidmistasude ning ka ostu-müügihinna vahega. Need võivad kokku muuta paberite väikeses summas hoidmise kapitali hävitamise instrumendiks ja seda veel enne inflatsiooni mõju arvestamata.

„Saksamaa valitsuse kahe aastast võlakirja võid osta kasvõi ühe eurosendi haaval, kuigi selliseid tehinguid on väga vähe ning see ei ole majanduslikult mõistlik,“ ütles Gecevivius. „Prantsuse kahe aastast paberit saab osta eurohaaval, kuid ka see ei ole mõistlik.“