Tühine summa võlausaldajaile

Gild Arbitrage’i majandusaasta aruande järgi saaks kiirmüügi korral kätte vaid umbes kolmandiku varade turuhinnast.

“Võlakirjad saavad jah septembrikuus läbi ja siiamaani pole meil õnnestunud kellegagi saada muud kokkulepet kui see, mis on võlakirja tingimustes kirjas. See tähendab, et pärast tähtaja saabumist hakatakse tagatisvara likvideerima,” kommenteeris fondijuht Tõnu Pekk.

Peki sõnul on ta kogu aeg soovitanud fondi võlausaldajatele seda, et nende varadega tuleb veel nii mõnigi aasta tööd teha, et neist täisväärtus kätte saada. Siiani pole aga tähtajas kokkuleppele jõutud.

Gild Arbitrage’i suurimaks kohustuseks ongi võlgnevus fondi 2009. aastal emiteerinud kolmeaastase tähtajaga võlakirjade eest, mille kogusumma küünib üle 18 miljoni euro. Toona nõustusid fondi võlausaldajad, kelle hulgas on palju Eesti rikkamaid inimesi, vahetama oma nõuded uute kolme aasta pikkuste võlakirjade vastu.

Võlakirjade tagatiseks on panditud kõik fondi varad ja nende lunastustähtajaks on määratud tänavu 11. september. Lisaks fondijuhi sõnadele on ka Gild Arbitrage’i aruandes kirjas, et fond ei suuda võlakohustusi täita ega ette nähtud kuupäevaks võlga refinantseerida. Kuna võlausaldajad pole nõus ajapikendust andma, tuleb fondi panditud varale teha kiirmüük.

Aruandest selgub, et fondi suurimate investeeringute likvideerimisväärtus on vaid vähem kui kolmandik nende turuväärtusest. See tähendab, et võlausaldajad saaksid 16,9 miljoni euro asemel 5,3 miljonit eurot. Ainsad investeeringud, millest õnnestuks kiirmüügi korral peaaegu maksmimaalsed summad saada, on Leedu ettevõte Rolvika UAB ja CV Online Holding OÜ.

Kinnisvarafirmade liidu ja hasartmängukorraldajate liidu juht Tõnis Rüütel, kes on fondi investeerinud ligi 2 miljonit krooni, enam oma raha päästmisse ei usu. “Sügavuti pole ma detailidega küll kursis, aga paistab saabuvat lõputa õuduse õudne lõpp. Ma ei näe seal midagi roosilist ega sellist, mis võiks olukorda nii väga paraneda,” tunnistas Rüütel, kelle sõnul on kummi juba piisavalt venitatud.

Enda kinnitusel on ta sellesse kampa usu sedavõrd kaotanud, et pole enam süüvinudki sellesse, missugused uued ja põnevad jutud fondi varade kohta tekkinud on.Samas ei välista Rüütel võlakirjade tähtaja pikendamist, kuid sel juhul sooviks ta näha fondivalisteja detailset tulevikuplaani. Siiamaani on tema sõnul infot antud vähe. “Ainus, mida ma hindan, on minu oma aeg,” lausus Rüütel ning lisas, et ta kaaluks väga tõsiselt, kas hakata olukorda veel süvenema või mitte.

Pekk lükkab ümber väited, nagu ei esitaks ta investoritele konkreetseid tegevusplaane. “Oleme seda kogu aeg teinud ja salaja omaette me ei nokitse. Võlausaldajad on esindusorganite kaudu väga hästi kursis ja saavad meilt pidevalt aruandeid,” rääkis ta koostööst.

Ka Gild Arbitrage’i osakuomanikud jäid pika ninaga, sest fondi kohustuste maht ületab kõvasti varade mahtu.

Kui 2009. aastal teatas Gild Arbitrage’i toonane fondijuht Tõnno Vähk osakuomanikele rõõmsaid sõnumeid, siis tänavu jaanuaris teatas praegune fondijuht Tõnu Pekk samadele inimestele, et 2011. aasta lõpu seisuga on fondiosaku puhasväärtus 0 eurot ning fondi kohustused ületavad olemasolevaid varasid 0,8 miljoni euroga.

Siiski säilis õhkõrn lootus, et ehk õnnestub kas või osa oma investeeringust tagasi saada. Kõik pidi sõltuma sellest, kas Armeenia kaevandustest leitakse väärismetalle või mitte.

Gild Arbitrage’i osakuomaniku, IT-ärimehe Allan Martinsoni sõnul on juba aastaid teada, et fondiosakul pole mingit väärtust ja midagi sealt enam loota pole. “Näidake mulle kedagi, kes sealt veel midagi saada loodab,” jäi Martinsoni kommentaar lühikeseks.

Gild Arbitrage’i võlausaldajate hulka kuuluvad meedia andmetel suurärimees Marcel Vichmann ning CV Keskuse maha müünud Raivo Hein ja Erko Kundla. Lisaks paigutasid omal ajal fondi raha ärinaine Tiina Mõis, endine Tallinna linnapea Tõnis Palts, IT-ärimees Allan Martinson ja Skype’i loojate firma Ambient Sound Investments.