25. september 2012 kell 21:00

Ehitus. Katusekorter viib emotsioonid läbi lae

Vanema maja korrastatud pööningule saab luua hubase elupinna, mille eest on paljud nõus pisut rohkem maksma. Siiski ei too katusekorterite väljaehitamine rikkust kellegi õue, vaid ajab sageli hoopis majanaabrid tülli.

Nii Katusekorter KV OÜ juhatuse liige Ingrit Perki, Kaamos Ehituse projektijuhi Aivar Tagasaare kui ka Hariduse 11 korteriühistu esimees Raul Seppeli sõnul on katusekorteri väljaehitamisel kõige keerulisem kõiki korteriomanikke projektiga nõusse saada. Paljud katusekorterid jäävadki välja ehitamata, kuna maja elanikud pole sellega nõus.

Aga kui maja vajab remonti ja elanikud ei soovi selleks laenu võtta, siis on katusekorterite välja ehitamine üks moodus üldisi ehitustöid finantseerida.

Perki juhitud ettevõte tegelebki sellega, et ehitab katusekorterid välja ja vastutasuks renoveerib kokkulepitud osa majast. “2007. aastal kinnisvarabuumi tipus sai lubatud Väike-Patarei 10b katusekorterite väljaehitamisel kogu maja täielikult renoveerida, alates küttesüsteemide väljavahetamisest lõpetes korterite akendega,” rääkis Perk. Tema sõnul sarnaseid lubadusi keegi enam ei anna ja enamiku projektide puhul tehakse korda katus, fassaad ja trepikojad. Siiski sõltub projekti tasuvus palju konkreetsest majast. “Kivimaja ja puitmaja kordategemise hinnad erinevad. Ka on majad erinevas seisukorras, mõnda on jooksvalt remonditud, mõnes pole tükk aega midagi tehtud,” ütles Perk.

Korteriomanike mõtteline osa jääb väiksemaks. Kui on soov pööningust elupinnad teha, siis peab esimesena kutsuma kokku ühistu koosoleku ja saama projektile kõigi korteriomanike õnnistuse. “Tavaliselt tutvustame koosolekul tehtud töid ja esitame oma nägemuse, mille põhjal sõlmitakse lihtkirjalik koostöölepe. Edasi tuleb hakata taotlema ehitusluba ja käia kõikide korteriomanikega notaris, et vormistada pööningu mõttelistest osadest uus korteriomand,” selgitas Perk.

1994. aastal katusekorterite ehitamisega alustanud Perk tõdeb, et harvad pole korteriomanikud, kes projektile allkirja ei anna. “Ei taha ja kõik,” tõdes Perk. Vahel harva saab projektile takistuseks ka väike hoov, kuhu ei mahu uutele korteritele nõutud arv parkimiskohti.

Hariduse 11 maja katusekorterite ehitamist vedanud Seppeli sõnul oli kõige raskem just majaelanike seas üksmeelt leida. “Mis võiks selle ettevõtmise tulu olla, mida võidame, mida kaotaksime. See projekt on seotud ju paljude riskidega,” rääkis Seppel.

Kuigi see on üks võimalus maja korda saada, peab koostööpartnereid hoolikalt valima, sest muidu jääb hoone keset vihmahooge katuseta või läheb ehitaja hoopis pankrotti.

Seppelil tekkis mõte hoone katusekorterid välja ehitada, kui ta nägi, et seda on teistes majades tehtud. “Oma silm on kuningas,” ütles Seppel, kes käis linnas lahtiste silmadega ringi ja tutvus hoonetega, mille katusekorterid olid korda tehtud, enne kui oma mõttest majanaabritele rääkis. “Mul oli nimekiri hoonetest, kus katusekorterid olid välja ehitatud, ja käisin kõik need majad läbi,” meenutas Seppel. Ta uuris, kuidas majaelanikud olid rahul ehitajaga, kas peeti tähtaegadest kinni ja mis kvaliteediga töid oli tehtud, et leida võimalikult hea koostööpartner.

Ka võib näiliselt kasutul pööningul olla palju varjatud funktsioone. “Mõni kuivatab seal pesu, teine hoiab vana mööblit, mida ei kasuta, aga samas ei raatsi ära visata, kolmas käib pööningul vabal hetkel rahu ja vaikust nautimas, neljas ei taha loobuda privileegist olla kõige kõrgemal ning kardab ülemiste naabrite kära,” rääkis Seppel põhjendustest, mistõttu projekt katki võib jääda. “Teisalt muudab võimalik lisainvesteering variandi ahvatlevaks ka skeptikutele,” tõdes ta. Igale hirmule tuleb Seppeli sõnul leida vastuargumente, kuid mõne maja vundament tõesti ei kannata lisakoormust ja mõne maja välisilmet ei saa muuta.

Seppel soovitab kõik asjad, mis vähegi võimalik, ette läbi mõelda ja kirjalikult kokku leppida, sest hiljem on probleeme keerulisem lahendada. “Enne Hariduse 11 katusekorterite ehituse algust olid läbi arutatud kõik juriidilised probleemid, ehitustehnilised küsimused jne. Kui katus on maha võetud, siis läbirääkimisteks ruumi pole, jäävad vaid halvad ja väga halvad lahendused,” lisas ta.

Katusekorter lisab majale isikupära, kuid igas linnaosas pole sel mõtet. Tagasaare sõnul on katusekorteri ehitamine suurem logistiline väljakutse kui tavalise hoone rajamine, sest töö käib n-ö toimivas majas. “Ehitus tekitab müra, katuse vahetamisel tuleb mõelda, kuidas vihmaga maja kuivana hoida. Hoonete liftid ei kannata ehitusmaterjalide tõstmist ja tuleb mõelda, kas tasub tõsta suuremaid asju kraanaga või viia trepist,” loetles ta väljakutseid katusekorteri rajamisel.

Ka murdis Tagasaar tükk aega pead, kuidas korterisse ilus katuseakende komplekt paigaldada. “Hariduse 11 majja sai kümnest aknast kombineeritud komplekt,” rääkis ta.

Perki sõnul tasub pööningu korteriks ehitamine Tallinnas ära vaid kesklinnas, Kalamajas ja Kadriorus. “Kalamaja müüb kõige paremini, see on noorte seas popp,” lisas Perk. Hariduse 11 majja katusekorteri rajanud Tagasaare sõnul on katusekorteri suur pluss just selle isikupära. “Neid nelinurkseid karpe on palju,” lisas ta.

“Igal juhul tasub sellega tegeleda. Huvilisi sellistele asjadele on. Tuleb lihtsalt elanikke veenda, sest igas majas on üks, kes on põhimõtteliselt igale uuendusele vastu,” ütles Tagasaar.

 

Üks küsimus

Kui suur osa korteriomanikest peab katusekorteri ehitamisega nõus olema?

Margus Saulep, Eesti Korteriühistute Liidu juristVastus on, et  100 protsenti. Kui näiteks kümnest omanikust üks ei soovi seda, siis on üheksal korteriomanikul õigus ühe vastu kohtumenetlus algatada. Korteriomanike avalduse kohtulikul lahendamisel lähtub kohus muu hulgas sellest, kas on  täidetud järgnevad tingimused:1) tehinguga ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve;2) nõusoleku on andnud vähemalt kaks kolmandikku elamu korteriomanikest;3) võõrandamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele võõrandamise ajahetke seisuga;4) võõrandamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks.Katusekorrusele korteri väljaehitamist puudutavaid kohtuvaidlusi on pidanud mitme korterelamu omanikud.

 

Kommentaar

Katusekorter üldjuhul uut detailplaneeringut ei nõua

Helvi Kork, Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituslubade osakonna juhatajaKuna reeglina olemasoleva elamu pööningule eluruumide ehitamiseks detailplaneeringut ei ole vaja, tuleb Tallinnas asuva elamu pööningu asemele eluruumide (korteri) ehitamise soovi korral alustada projekteerimistingimuste taotluse esitamisest Tallinna linnaplaneerimise ametile. Detailplaneeringuga seotud küsimused võivad erandjuhtudel siiski tekkida (nt kavandatav lahendus on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga).Pärast projekteerimistingimuste saamist tuleb tellida (koostada) nõuetekohane ehitusprojekt, esitada Tallinna linnaplaneerimise ametile kahes identses eksemplaris, lisades ehitusloa taotluse (ühes eksemplaris) ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi (maksekorralduse koopia).Ehitusseaduse § 23 lg 1¹ kohaselt saab ehitusloa taotluse esitada maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.

Hetkel kuum