25. september 2012 kell 21:00

Euroopa Liidu triljoni euro küsimus

Kas triljon eurot seitsme aasta peale on liiga palju või liiga vähe ning millele see kulutada, on küsimus, mis Euroopa Liidu riikidel veel sügisel selgeks tuleb vaielda.

Sellest sõltuvad aastatel 2014–2020 nii Eesti põllumeeste toetused kui ka struktuurivahendid Eestile Euroopa Liidu eelarvest. Praeguseks pole kokku lepitud isegi eelarveraamistiku üldmahtu.

“Kõik küsimused on suuremal või vähemal määral ikka lahtised,” ütles Andreas Mavroyiannis, ELi praeguse eesistujariigi Küprose Euroopa asjade aseminister sel nädalal toimunud esimeste aru­telude järel, kus numbritest veel ei räägitud. Kõneluste laual on esialgu vaid põhimõttelised valikud.

Toetused kärpesurve all. Eesti jaoks on oluline kaitsta kärpesurve eest ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, mis on mõeldud Euroopa Liidu madalama sissetulekutasemega piirkondade toetamiseks, ning nõutada koos teiste Balti riikidega võrdsemaid põllumajandustoetusi. Samuti on oluline rahastus Rail Balticu projektile.

“On õiglane, kui riigid, kus SKP on kõvasti langenud, kuid kes raskustele vaatamata on Euroopa Liidu fondide raha tublisti kasutanud ja kaasfinantseeringute raha leidnud, saaksid võimaluse ühtekuuluvuspoliitika ressursse rohkem kasutada,” ütles esmaspäeval Brüsselis toimunud arutelul Eestit esindanud suursaadik Matti Maasikas.

Eesti ei toeta Euroopa Liidu eelarve kärpimist, mida nõuavad Suurbritannia eestvedamisel seitse riiki, sealhulgas Rootsi ja Soome, mis eelarvesse rohkem sisse maksavad, kui sealt vastu saavad. Eriti ei toeta Eesti ja teised ELi vähem jõukad riigid eelarve kärpimist ühtekuuluvuspoliitika arvel, kuid surve on suur.

Suurbritannia Euroopa minister David Liddington ütles BBC-le, et vähemalt 100 miljardit eurot tuleb Euroopa Komisjoni välja pakutud 1,03 triljonist eurost maha lõigata. See tähendaks ELi eelarve külmutamist 2013. a tasemel. Põhjendus on, et kui liikmesriigid kärbivad ja kokku hoiavad, ei saa ka Euroopa Komisjon eelarves 5% suurust kasvu plaanida. Kust aga kärpida, selles üksmeelt ei ole.

Põllumajandustoetused tabu. Suure põllumajandussektoriga riigid, nagu Prantsusmaa ja Hispaania, ei taha midagi kuulda ühtse põllumajanduspoliitika summade kärpimisest. Ega ka ümberjagamisest, mida eeldaks Balti riikidele võrdsemate toetuste maksmine.

“Arusaajad on kõik, kuni selle hetkeni, kui on aruteluks, kelle arvel lõige kolmele Balti riigile tehakse,” kommenteeris Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar väljavaateid võrdsemateks toetusteks. “Võimalust on, aga kindlasti mitte maksimumi ehk tõusu ELi keskmiseni aastal 2017.”

Ei eelmine eesistujariik Taani ega praegu Küpros pole Balti riikide erandi nõudmist (vähendada kõige madalama toetusega riikidel vahet keskmisega kiiremini) läbirääkimiste paketti lisanud. Erinevalt erandist, mida Balti riigid taotlevad ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisel. Euroopa Komisjoni ettepanek on piirata vahendid 2,5%ga SKPst, Taani lisas läbirääkimiste paketti võimaluse Balti riikidele kõrgemaks piirmääraks. Riigikantselei nõuniku Erik Marksoo sõnul annaks iga protsendimäära tõstmine 0,1 võrra Eestile juurde ca 130 miljonit eurot (2011. a hindades).

Ivari Padari sõnul hääletas Euroopa Parlmendi regionaalpoliitika komisjon neid asju juba juulis ja Eestile soodsalt.

“Lisaks meie ettepanekule kaotada 2,5% piirang said toetuse veel ka jätkuv käibemaksu abikõlbulikkus ja piiriüleste projektide 85% ELi-poolne rahastamine. Komisjoni ettepanek oli siin 75%,” ütles Padar, lisades, et lõplikke seisukohti veel pole. “Suured vaidlused on alles ees.”

Eesti toetab ka Euroopa Komisjoni ettepanekut piiriüleste taristuprojektide jaoks mõeldud Euroopa ühendamise rahastu loomiseks. Seda eelkõige Rail Balticu projekti elluviimiseks.

“Rail Balticu rahastamise väljavaated on praegu  jätkuvalt positiivsed, kuna see on osa üleeuroopalisest transpordikoridorist ning seetõttu prioriteetne projekt ka Euroopa Komisjoni rahastamise perspektiivist vaadatuna,” ütles majandusministeeriumist Rail Baltic Eesti projektijuht Miiko Peris.

Raha saamiseks tuleb raudteest huvitatud riikidel kiiresti projekti ettevalmistustööd küpsele tasemele viia. Palju sõltub ka Eesti enda ministeeriumide koostööst ELi eelarvekõnelustel, ütles Peris.

Numbriteni jõuavad ELi eelarveraamistiku kõnelused oktoobris. Novembri lõpuks on kokku kutsutud ELi valitsusjuhtide erakorraline tippkohtumine, et kokkuleppeni jõuda.

 

Üks küsimus

Millised on Eesti seisukohad ELi omatulude osas?

Erik Marksoo, riigikantselei nõunik Praegune suundumus on, et uusi omavahendeid 2014–2020 perioodil veel kasutusele ei võeta, vähemalt ELi-üleselt, sest liikmesriikide seas ei ole need piisavalt toetust võitnud. Aega kokkuleppele jõudmiseks on vähe ja üksmeelt ei paista.Finantstehingute maksu puhul on võimalik, et osa riike võtab selle tõhustatud koostöö raames vabatahtlikult kasutusele ja kui tulud suunatakse ELi eelarvesse, väheneks selle võrra nende riikide riigieelarvest tehtav osamakse. Eesti on siiani olnud uute omavahendite suhtes pigem skeptiline, kuid avatud diskussiooniks.

Hetkel kuum