Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Osa tööjõudu tuleb ise välja õpetada
Ehitusmaterjalitootjatele tööjõud üldiselt suur probleem ei ole, aga üksikutel spetsiifilistel aladel on tööjõupuudus küll. Keerulisemate seadmete operaatorid tuleb nagunii ise välja õpetada.
Seadmete operaatorite väljaõpetamine kohapeal ei ole uus asi, oleme seda teinud juba nõukogude ajast. Võtame nooremaid inimesi alguses lihtsama töö peale – ja kellest on näha, et võib asja saada, hakkame koolitama operaatori abiks ja lõpuks operaatoriks.
Sellisel juhul eeldame, et baasharidus on tehnilist laadi või vähemalt gümnaasium, aga kui inimene on ise tubli, ei ole see määrav.
Kogu protsess näiteks pöördahjuoperaatoriks saamisel võtab rahulikult viis aastat, veskioperaatoril neli aastat. Need on meil kõige vastutusrikkamad positsioonid. Spetsialistide puhul arvestame kohanemiseks umbes sama ajaga, st kolm kuni viis aastat.
Et tööjõuvoolavus väiksem oleks, aitab piirkonna keskmisest kõrgem palk. Seni oleme töötajaid alati leidnud.
Teatud defitsiitsetel erialadel, näiteks elektriinsener, oleme teinud stipendiumilepingu. Praegu mees õpib ja suviti käib praktikal, nii et kui kõrghariduse diplom käes, siis on ka meie tehasest ettekujutus olemas.