Sobiv aeg raha paigutada

Eesti Panga president Ardo Hansson nentis, et globaalse majanduse kiiret paranemist oodata ei ole ja ebakindlus euroala majanduse suhtes on tavatult suur. Vaatamata sellele jätkub üleilmne majanduskasv, keskpanga prognoosi kohaselt 3–4 protsenti, kuigi riigiti ebaühtlaselt.

Eesti ettevõtjate kasuks räägib asjaolu, et meie peamised ekspordipartnerid jäävad praegu kriisi keskpunktist eemale, need on meie naabrid Soome, Rootsi, Venemaa, Läti ja Leedu.

Arengud Soomes teevad murelikuks. Siiski, arengud meie eduka naabri Soome majanduses muudavad Eesti ettevõtja murelikuks, seda mainisid mitmed “Äriplaanil” esinenud.

Suurettevõtja Jüri Käo märkis, et juulis oli ta märksa optimistlikum kui praegu septembris. Põhjuseks just arengud Soomes. “Soome ettevõtjad on usinalt hakanud rakendama kasinusprogrammi,” nentis Käo.

Soomes on ettevõtjad hakanud selgelt oma tegevust efektiivistama, näiteks koondama. Koondas ju Soome uhkus Nokia suvel umbes 10 000 töötajat.

“Tavatarbijad on stressiolukorras, kuna ettevõtjad koondavad,” võttis Käo kokku ohtliku trendi Soome turule eksportijale.

Tagasilööki Soome majanduses ei jätnud mainimata ka keskpanga juht Hansson, kuid ta avaldas siiski lootust, et eksport Soome ja teistesse lähiriikidesse jätkab Eesti ettevõtjate aitamist. Samas tõi Hansson esile, et ekspordi kõrval muutub järjest suuremaks toeks sisenõudlus.

Ettevõtjate jutust jäi kõlama optimism investeerimise osas. Silmet Grupi suuromanik Tiit Vähi ütles tabavalt: “Ebakindlust ei tohi maha magada!” Ta tõi välja, et laenud on näiteks praegu odavamad, viidates Euribori madalale tasemele. Danske Bank Eesti tegevjuht Aivar Rehe nõustus ja väitis, et panganduses valitseb erakordne olukord, kus hoiuste maht ületab laenuportfelli mahtu.

Hoiuste maht kasvanud. Näiteks ettevõtjate hoiused on 8 kuuga, võrreldes sama perioodiga aasta varem, kasvanud 14 protsenti. “Ettevõtjatel on praegu olemas baas kaasfinantseerimiseks,” kiitis Rehe. Enam ei looda keegi saada pangast 100% investeeringuteks vajalikust summast.

“Ma usun, et siin saalis on kõigil finantskulude all mingi sääst ehk viimasel ajal on kulutatud plaanitust vähem, nii et investeerimiseks on nüüd hea aeg,” kiitis uutele investeeringutele takka ka suurettevõtja Käo.

Palju räägiti “Äripälaanil” efektiivsusest. Ettevõtjate ja tippjuhtide arutelus ütles Statoil Eesti juht Kai Realo, et firmaomanike ja eriti välisomanike poolt on õhus küsimus, kas oleks võimalik kriisi ajal saavutatud efektiivsus säilitada ja seejuures ka tulusid kasvatada. Piltlikult öeldes ootavad omanikud oma ettevõttelt, et sel oleks kogu aeg kõht sisse tõmmatud.

Realo tõi näite, et Leedus katsetati tanklas kokkuhoiuks tulede väljalülitamist, kuid kui kliendid muudkui mööda sõitsid, arvates, et tankla on remondis, sai see katsetus otsa.

Tõus efektiivsete töötajate kaudu. Efektiivsusel peatus ka advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Aku Sorainen. Tema lähenes efektiivsusele töötajate kaudu ja soovitas vältida keskpärasust. “2013. aastal võtame tööle ainult erakordselt võimekaid inimesi,” teatas Sorainen. Ta küsis, mida hakata peale nendega, kes saavad hakkama, aga on keskpärased ega tõuse kunagi omal alal tipptasemele? Ja vastas, et ettevõte peab võtma initsiatiivi ja suunama need inimesed mujale.

Efektiivsest tulude suurendamisest rääkides tõstatus loomulikult ka toodete ja teenuste hinnatõusu küsimus. Kõlama jäi, et kuigi klientidelt on surve pigem hindade languseks, kavandavad omanikud ja tippjuhid siiski mõõdukat hinnatõusu. Saalis läbiviidud küsitluse järgi kavandab üle 40 protsendi ettevõtjatest uuel aastal kuni 5protsendilist hinnatõusu. Märkimisväärselt vähem oli aga neid, kes kavandavad enam kui 10% suurust hinnatõusu. “Hiljuti mõtlesin, et 5% võiks hinda tõsta, aga võib-olla ka ei tõsta üldse,” arvas advokaadibüroo pidaja Sorainen.

Palkade tõstmisest pole pääsu. Seoses eesootava elektrihinna tõusuga kerkis üles sisendite hinnatõusu probleem. Nordea Bank Eesti juht Vahur Kraft hoiatas, et alahindame sisendkomponentide mõju inflatsioonile. “On halb, et Eestis inflatsioon võrreldes Euroopa Liiduga suureneb. Meie hinnad tõusevad kiiremini kui sissetulekud,” nentis ta.

Efektiivsuse ja hinnatõusuga käsikäes astub ka palgasurve. Suurettevõtja Jüri Käo sõnul pole kellelgi palkade tõstmisest pääsu, kuid oluline on silmas pidada, et ka tootlikkus kasvaks. “Palgatõusule katte leidmine on ettevõtja peamine ülesanne,” ütles Käo.

Suurettevõtja Ülo Pärnits väljendas Eesti kehvade palkade pärast tõsist muret. Ta toonitas, et palku peab tõstma, muidu Eesti muutub kolkaks. “Eestis on palk 3–4 korda madalam kui Skandinaavias. See on kolossaalne vahe,” nentis ta. Pärnits tõi näiteks saetööstuse: kui paneme Eesti saekaatrisse Skandinaavia palgad sisse, on saekaater suures kahjumis. Miks? Oleme nõrgad töö ja tootmise organiseerimises, samuti mehaniseerimises, vastas Pärnits. “Pöördun kõigi ettevõtjate poole: tõstke oma ettevõtetes palku. Kui te ei suuda seda teha, siis te pole tasemel,” oli Pärnits otsustav.

 

Üks küsimus

Milline oli Teie suurim viga aastal 2012?

Aivar Rehe, Danske Bank Eesti juhtTegime IT-arenduses liiga “seksika” lahenduse, mille rahvusvaheline tugi oli nõrk ja oleme seetõttu 6–7 kuud projekti turuletoomisega ajast maas. Aeg on antud juhul ka puhas raha.

Aivar Tuulberg, ehitusfirma Rand & Tuulberg üks omanikestKa minul pole suurt viga tuua, aga kui võidame riigihanke, kutsun poisid kokku ja küsin, mis me valesti tegime, et võitsime? Sest no normaalne see pole ju (naer saalis).

Ülo Pärnits, kinnisvaraettevõtjaMinu valdkonnas on vead sellised, et valid valed inimesed juhtima ja see on kallis lõbu, kui mööda paned (naer saalis).

Allikas: Ettevõtjate arutlusring “Äriplaan 2013” konverentsil