Indrek Kald • 27. september 2012 kell 7:41

Ansip: 2013. aasta eelarve on optimistlik

Järgmise aasta eelarve on optimistlik, kuid planeeritud vastutustundlikult ning arvestades riigi võimalustega, ütles peaminister Andrus Ansip 2013. aasta eelarvet riigikogule üle andes.

"Vaatamata sellele, et meil läheb võrreldes paljude teistega päris hästi, ei võimalda ebakindlus maailmamajanduses riigieelarve kulusid kiiremini suurendada," lisas ta.

Järgneb peaminister Andrus Ansipi tänane poliitiline avaldus 2013. aasta riigieelarve üleandmisel:

Austatud proua Riigikogu esimees, austatud Riigikogu,

Äsja andis valitsus Teile üle 2013. aasta riigieelarve eelnõu.

Seekord alustan Teile eelarve tutvustamist ühe endise riigimehe tsitaadiga.

"Majanduspoliitikas tahab vabariigi valitsus püüda praeguse raske maksukoorma kergendamise poole. Kuna eelarve tasakaal meie majandusliku arenemise eeltingimus on, tuleb ülaltähendatud sihi saavutamiseks teostada kindlat riigi kulude kokkuhoiu poliitikat ... Maksusüsteemi tuleb lihtsustada... Läbikäimisteede – maanteede, raudteede ja veeteede – võrgu kordategemist ja arendamist peab vabariigi valitsus praegustes majanduslikkudes tingimustes tähtsamaks riigielu küsimuseks… Keskkoolide võrgu revideerimist ja ümberkorraldamist tuleb jätkata, kokku tõmmates ja sulgedes, kus tarvis ja võimalik, üksikuid klasse ja koole…"

Need sõnad kõlasid siitsamast Riigikogu kõnepuldist rohkem kui 86 aastat tagasi 30. juulil 1926.aastal. Kõnelejaks oli tolleaegne riigivanem Jaan Teemant, kelle 140. sünniaastapäeva tähistasime sel esmaspäeval. Seega teemad, millest täna räägime, olid meie riigi jaoks olulised juba rohkem kui 80 aastat tagasi.

Eesti majandus on viimastel aastatel hästi kohanenud. Kriisist väljumises olime Euroopas kiiremate hulgas. Eesti majanduskasv oli eelmisel aastal Euroopa kiireim – kogunisti 8,3%. Kaupade-teenuste ekspordi kasv oli parim Euroopas, tööpuuduse langus samuti. Palgad ja pensionid tõusid. Meie inimeste eluiga pikeneb jõudsalt.

Meie majanduse struktuur on palju tugevam ja vastupidavam kui majandusbuumi ajal. Eesti majanduskeskkonna stabiilsus ning sellega kaasnevad investeeringud võimaldavad ka järgmisel aastal riigieelarvet kasvatada.

Järgmise aasta eelarve olemuse on väga hästi tabanud Eesti Päevaleht, mille juhtkirja tsiteerin: " …tuleb aru saada, et maksame veel seniajani kinni kriisist tingitud erakorralisi ettenägematuid kulutusi ja kahjusid. Piltlikult öeldes pigistati kivist vesi välja, sest kasutati nii ühekordseid tulusid kui ka varusid. Meil tuleb läbi ajada täpselt nii paljuga, kui meil on. Seda enam, et Lõuna-Euroopasse pilku heites ja ka mujal Euroopas ebakindlust märgates ei tasuks praegu tuleviku arvel elama hakata. Eelarve sõltub ikka veel kriisidest, nii möödunuist kui ka võib-olla tulevatest." Tsitaadi lõpp.

Euroala kriisi lahendamine on võtnud kauem, kui me keegi oodanud või veel vähem soovinud oleks. Aga meie ühised pingutused selle nimel ei ole raugenud. Järgmise nädala alguses alustab tegevust Euroopa Stabiilsusmehhanism.

Kolm nädalat tagasi teatas Euroopa Keskpank valmisolekust alustada nõnda nimetatud rahapoliitiliste otsetehingutega (Outright Monetary Transaction), mis on juba aidanud finantsturge rahustada. Kolm programmiriiki on teinud suuri edusamme, mõni neist rohkem, mõni tagasihoidlikumalt. Jõudu on kogumas diskussioon Euroopa Liidu tulevikust. Olen kindel, et suudame koos meiesarnaselt mõtlevate partneritega viia ellu muudatused, et Euroopa Liit saaks ühtsena ja senisest tugevamana edasi minna.

Ka järgmise aasta eelarvet planeerides on valitsus arvestanud nii ülemaailmse finantskriisi mõjudega kui kindla teadmisega, et tuleviku arvelt elada ei saa.

Tuleva aasta riigieelarvega on valitsussektori struktuurseks ülejäägiks planeeritud 0,1% sisemajanduse kogutoodangust. Nominaalselt on eelarve kavandatud 0,7% defitsiidiga. Ülejärgmisest aastast kavandab valitsus vastavalt eelarvestrateegiale püsivat nominaalset ülejääki.

Järgmise aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud 7,5 miljardit eurot, kuludeks 7,7 miljardit eurot. Võrreldes 2012. aastaga kasvavad kulud 1,1 protsenti.

Eesti valitsussektori võlakoormus jääb madalaimaks Euroopas.

Valitsuse ettepaneku järgi tõuseb palgafond riigisektoris 4,4%. See võimaldab ministeeriumitel tõsta palku eelkõige seal, kus vajadus on kõige suurem. Teiste seas tõusevad õpetajate, tervishoiutöötajate, kultuuritöötajate ja kaitseväelaste palgad.

Ka töötuskindlustusmakse määra alanemine 4,2%ilt kolmele jätab inimesele rohkem raha kätte. Plaanitav muutus mõjub kõigile tööinimestele positiivselt – kahe keskmist palka teeniva vanemaga peres jääb kätte umbes 180 lisaeurot aastas.

Järgmisel aastal kasvavad peretoetused ligi viis miljonit eurot ehk 5%.

Suur osa sellest lisarahast läheb vajaduspõhiste lastetoetuste reformiks, mille eesmärk on kahe aastaga kahekordistada kõige enam abi vajavate perede laste toetusi. Kehtivaid peretoetusi kelleltki ära ei võeta ega vähendata.

Kolmikute sünnitoetus tõstetakse senisest enam kui kolmekordseks ehk 3000 euroni. Lisaks taastatakse tasustatud isapuhkus.

Meie riigi tulevik sõltub eelkõige sellest, kui hea hariduse saavad meie lapsed. Haridusse investeerimises oleme Euroopas esimese viie hulgas. Õpetajate palgad tõusevad tänu riigipoolsele panusele ning haridussektori vahendite optimeerimisele keskmiselt 11%.

Järgmise aasta kõige olulisemad reformid on haridusreformid. Eelarve arvestab kõrgharidusreformi ja sealhulgas vajaduspõhiste õppetoetustega. Järgmisel aastal jätkub koolivõrgu korrastamine. Põhikool jääb kodulähedaseks.

Uued gümnaasiumihooned saavad Nõo Reaalgümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Läänemaa Ühisgümnaasium ja Jõgevamaa Gümnaasium.

Järgmisel aastal tõusevad kultuuritöötajate palgad keskmiselt 5%. 2013. aasta eelarvega suurenevad ka Eesti Kultuurkapitali vahendid, mis suunatakse kultuuriprojektide rahastamiseks. Võrreldes 2012. aastaga suureneb kultuuriprojektidesse suunatava raha hulk 5,2%.

Kui käesoleval aastal tõusid pensionid 4,4%, siis järgmisel aastal kavandame pensione suurendada 5%. Keskmiselt saab pensionär järgmisel aastal 190 eurot rohkem.

Töötutoetus suureneb poole miinimumpalga määrani, ehk praeguselt 65 eurolt 145 euroni.

Läbikäimisteede – maanteede, raudteede ja veeteede võrgu korda tegemine ja arendamine on oluline, nagu varem tsiteeritud riigivanem Jaan Teemant ütles.

Ohutu ja efektiivse liiklemise tagamiseks investeerib riik teedesse ca 160 miljonit eurot. Suurimad investeeringud on tuleval aastal Tallinn-Tartu-Luhamaa põhimaanteel Aruvalla-Kose 13,4 km pikk neljarealine teelõik ning Tallinna ringteel neljarealise Väo-Saue ja Tallinn-Narva maanteel Väo-Maardu teelõigu ehitus. Tartu läänepoolne ümbersõit on täies ulatuses kavas lahendada neljarealise esimese klassi teena, mis jääb teenindama nii kohalikku kui transiitliiklust. Lisaks investeeritakse Luige ristmiku, Jõhvi ning Ülemiste liiklussõlme ehitamisse.

Kohalike teede hoiuks on 2013. aasta riigieelarves kavandatud 29,2 miljonit eurot, mis on 11,1 miljoni euro võrra enam kui sel aastal.

Keskkonnavaldkonnas on põhirõhk kaasaegse veevärgi ja puhta joogivee investeeringutel, mille maht on 2013. aastal ligi 100 miljonit eurot. Järgmisel aastal valmib 40 veemajanduse projekti, millega saab 170 000 inimest kvaliteetse joogivee ja kaasaegse veevärgi.

Põllumajanduse valdkonnas toetame efektiivset tootmist. 2013. aastal on erakorraliste täiendavate põllumajanduse otsetoetuste maksmiseks eelarves ette nähtud 24,3 miljonit eurot.

Riigikaitsesse investeerime 2% sisemajanduse koguproduktist. Kaitseväe personalikuludes taastatakse majanduslanguse eelne tase. Muuhulgas ehitatakse sellest 2%st 2014. aasta lõpuks 1200 uut kasarmukohta, mis tähendab, et 2014. aasta lõpuks saavad kõik kaitseväelased kaasaegsed elamis- ja väljaõppetingimused.

Siseministeerium tõstab järgmisel aastal palku eelkõige inimestel, kes tegelevad otseselt turvalisuse tagamisega. Suurendatakse ka riigi võimekust astuda vastu raskele varjatud ja organiseeritud kuritegevusele. Suurendatakse vahendeid õnnetussurmade vähendamiseks ja ennetamiseks.

Välisesinduste võrgustiku arendamisel on 2013. aastal prioriteetseks Aasia suuna edendamine. Eesti saatkond avatakse New Delhis ning Pekingis hakkab saatkond tööle oma uues majas.

Austatud Riigikogu,

Värskelt üleantud eelarve on optimistlik, kuid planeeritud vastutustundlikult ning arvestades riigi võimalustega.

Vaatamata sellele, et meil läheb võrreldes paljude teistega päris hästi, ei võimalda ebakindlus maailmamajanduses riigieelarve kulusid kiiremini suurendada.

Konservatiivne eelarvepoliitika on Eestile senini edu toonud ning kindlustab meie konkurentsivõime ka kiirelt muutuvates majandustingimustes.

Kui jätkame konservatiivse eelarvepoliitikaga, on meie majandus usaldusväärne. Just usaldusväärsus on see, mis toob meie riiki otseseid välisinvesteeringuid, loob uusi töökohti ning aitab kasvatada meie majandust.

Eesti rahandus on jätkuvalt korras – jäädes kindlaks senistele põhimõtetele viime eelarve püsivasse ülejääki 2014. aastaks.

Kutsun Teid üles toetama valitsuse poolt esitatud eelarvet ning soovin teile konstruktiivset arutelu!

Aitäh ja jõudu tööle!

Hetkel kuum