Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kümme aastat tühja tööd

    Euroopa majanduse lähiaastate väljavaated on esmapilgul kurvad – Ernst & Youngi ja Oxford Economicsi sügisese euroala majandusprognoosi kohaselt võib meid ees oodata “kaduv dekaad”, mille tulemusena jääb Euroopa ja eurotsoon arengu asemel paigal tammuma. Kuigi nominaalset kasvu prognoositakse ka tulevateks aastateks, jääb see selgelt alla ülejäänud maailma majanduse veduritele, mis võib tunduda pigem taandarenguna.

    Otsustamatus on peamine, mis põhjustab võimalikust aeglasema majanduskasvu. Ühest küljest on ka Eestis käinud terav arutelu, kas Euroopat juhitakse ikka õigesti ning kui suur meie roll selles töös peaks olema, kuid teisest küljest on sarnased üleeuroopalised arutelud eri riikides kriisi tihti ainult süvendanud ja olukorra stabiliseerumist edasi lükanud.
    Euroopa on viimased paar sajandit nautinud maailmamajanduse teise mootori rolli Ameerika Ühendriikide kõrval. Selle põhjus oli tööstusrevolutsioon, mis võimaldas alates 18. sajandi lõpust muuta konkurentsi tingimusi Aasiaga ebavõrdseks. Henry Ford oli geenius, kes mõistis, et kui üks mees teeb masinate abiga ära kümne mehe töö, on see konkurentsieelis, mis võimaldab väiksema inimjõu abil saavutada oluliselt rohkem. Inimene masinaga võistelda ei suuda, kuid nüüd on masinad ka neil, kes varem pidid võistlema masinatega.
    Võluvitsa pole. Praegusel Euroopal ja tegelikult ka Ühendriikidel selline võluvits puudub. Eesti võib olla tubli rahalugeja, kuid väliskeskkonna mõju on tohutu ning sõltumatu oaasi loomine eurotsooni sees võimatu. Nagu Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, on ebakindlus euroala tuleviku osas väga suur. Ebakindlus pärsib investeerimisotsuseid, uute riskide võtmist ja töökohtade loomist. Heast tahtest ei piisa – vaja on kliente, kelle arv on oluliselt kahanenud. Ja need, kes on, on palju kokkuhoidlikumad kui varem.
    Majanduskasvu suureks piduriks on laenuraha vähene liikumine majandusse. Paljud ettevõtted ja ka eraisikud maksvad oma laene tagasi, uusi antakse ja võetakse vähe.
    Tarbimise ebapopulaarsus viis sügavasse stagnatsiooni Jaapani ning sama stsenaarium on kordumas ka Euroopas. Jaapanlaste keskmine vanus tõuseb 2050. aastaks 50ni – seni on nad sakslastega 45. eluaasta piiri lähedal. Sellistel inimestel ei ole vaja kuigi palju enam osta. Paljud ei viitsi enam reisidagi – kõik on nähtud. Raamatuid ehk loevad – mille nad on aktiivse tööaja jooksul ostnud. Inimesi on palju, aga majandust vähe. Ideid võib ju nutikatel inimestel olla, kuid nende teostamiseks puudub nii ideede autoritel kui ka võimalikel elluviijatel kapitalile ligipääs. Ning uute äriprojektide õnnestumise protsent on madal – keskkond ei toeta neid. Enamik uutest äridest on läbi ajaloo ebaõnnestunud.
    Majanduse elavdamiseks vajab Eesti laenuraha kõrval ekspordikasvu ja võimalust töötada välisriikides ning tuua raha koju. Meie lähinaabrite majandused aga ei õitse, mistõttu eestlaste (odavamaid) töökäsi vajatakse seal vähem, kui me pakume.
    Euroopa konservatiivsed äritavad ning heaolukirg omavahel kokku ei käi. Tulu saab teenida rohkem seal, kus on suuremad riskid – ja võib ka kõik kaotada. Euroopa ettevõtted otsivad kujunenud majandusstagnatsioonis uusi võimalusi – millest Venemaa omad on järjest huvipakkuvamad. Lääne ettevõtete jaoks on Eestil, Lätil ja Leedul teatavad eelised Venemaaga äriajamisel. Enne Eesti astumist eurotsooni oli Riia kujunemas Baltimaade äripealinnaks. Nüüd on kaardid tänu majanduskriisile ja eurole segamini löödud – Eesti on stabiilsem, kuid Euroopa arengutest rohkemgi mõjutatud kui meie lõunanaabrid.
    Palgaohud. On suur tõenäosus, et üleüldine avaliku sektori palgatõus, mis küünib 4,4%ni järgmisel aastal, on selgeks surveks ka ärisektorile ja pärsib oluliselt ärisektori konkurentsivõimet. Ühendatud anumatena on tõenäosus suuremale sotsiaal- ja tulumaksulaekumisele, kuid väiksemale investeerimisvõimalustele ja ka välisinvesteeringutele kaasamisele.
    4,4protsendine üldine palgakasv Eesti avalikus sektoris järgmisel aastal on Euroopa mõistes muljetavaldav ning vähendab oluliselt euro ostujõudu Eestis, kuna toob kaasa hulga täiendavaid hinnatõuse, mis on vajalikud palgakasvu finantseerimiseks. Saksamaal on 2protsendiline palgatõus juba suur tunnustus ennastsalgavale tööle.
    Eesti majanduse hoogustamiseks on palgakasv eriti madalamalt tasustatud sektorites möödapääsmatu. Riigi toimimiseks on ka osa otsest avalikku teenust pakkuvate töötajate palgakasv loogiline, ent kindlasti mitte üldine palgatõus. Efekti on sellel aga vaid siis, kui hinnad kasvavad aeglasemalt kui palgad. Eestil on muidugi palga- ja hinnakasvu ruumi väga palju, et jõuda Euroopa tasemele, kuid see  vähendab oluliselt meie konkurentsivõimet.
    Kõrgete palkade tulemus on tööpuudus, mis võib ühiskonna seisukohalt olla palju valusam kui madalamad palgad.
  • Hetkel kuum
Uuring: klienditeenindus 400 protsenti paremaks? Tehtav!
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
S&P 500 sulgus järjekordselt oma uuel rekordtasemel 5 433,74 punkti juures
Wall Street sulgus neljapäeval erisuunaliselt: S&P 500 tegi sel nädalal juba mitmendat korda juba oma ajaloo rekordi ning edenes +0,23%, Dow 30 langes -0,17% ning Nasdaq tõusis +0,34%.
Wall Street sulgus neljapäeval erisuunaliselt: S&P 500 tegi sel nädalal juba mitmendat korda juba oma ajaloo rekordi ning edenes +0,23%, Dow 30 langes -0,17% ning Nasdaq tõusis +0,34%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Eesti Pank tõstis pisut majanduskasvu ootusi
Tänavune majanduslangus tuleb pisut väiksem ja tuleva aasta majanduskasv pisut järsem, kui veel kolme kuu eest võis oodata, selgub keskpanga majandusprognoosist. Sellel on üks aga.
Tänavune majanduslangus tuleb pisut väiksem ja tuleva aasta majanduskasv pisut järsem, kui veel kolme kuu eest võis oodata, selgub keskpanga majandusprognoosist. Sellel on üks aga.
Rail Balticu projekt on ohus: puudu on kuni 19 miljardit eurot
Rail Balticu projekti edasiliikumine on ohus, sest seitsme aastaga on selle hinnanguline maksumus neljakordistunud ning sellest võib tekkida 10–19 miljardi eurone eelarvepuudujääk, leiavad Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollid täna avaldatud ühisaruandes.
Rail Balticu projekti edasiliikumine on ohus, sest seitsme aastaga on selle hinnanguline maksumus neljakordistunud ning sellest võib tekkida 10–19 miljardi eurone eelarvepuudujääk, leiavad Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollid täna avaldatud ühisaruandes.