Logistika. Go Groupi uus juht lubab turuosa tagasi võita

Mis eesmärgi olete endale seadnud ja milliseid muudatusi plaanite? Üks mu esimesi ning peamisi eesmärke on nõukoguga välja töötada Go Groupi järgmise viie aasta strateegia. Peamiselt arutame võimaluste üle tihendada grupi äriliinide vahelist koostööd, sealhulgas ristmüüki, mõne valdkonna ärimudeli laiendamist ja äriliinide efektiivsuse suurendamist.

Kas GoBusi tegevus on kasumis? Praegu on jooksvas kasumis. GoBusi äriliini juhid on muutustele turuolukorras oskuslikult reageerinud. Bussiliikluse valdkonna plusspoolel hoidmiseks näeme peamiste võimalustena praeguse mahuga tehtava töö efektiivsuse parandamist, kulude optimeerimist ning erinevates vedude valdkondades ja piirkondades täiendava töömahu hankimist. Kavatseme osaleda riigihangetel ja pingutame, et neid võita.

Mullu vähenes GoBusi veo­maht võrreldes 2010. aastaga 49%. Kas tegevuse koomale tõmbamine jätkub? Suhteliselt suur osa riigi ja omavalitsuste tellitavat töömahtu läks lühikese aja jooksul mitme hanke tulemusel teistele vedajatele. Ettevõtte püsikulude proportsionaalne vähendamine ei toimu aga sama kiiresti, samuti tekivad täiendavad kulud seoses ümberstruktureerimisega. See on vabaturumajanduse loomulik osa, mitte planeeritud tegevuse vähendamine. Samas on meil selles valdkonnas väga hea kompetents ning oleme huvitatud bussivedude osakaalu suurendamisest.

Sebe tõi hiljuti Tallinna–Tartu liinile uued bussid, rõhuga mugavusele ja meelelahutusvõimalustele. Mis on GoBusi vastus? Need bussid on erilise kontseptsiooniga toode kõige suurema sõitjate käibega marsruudil Tallinn–Tartu. GoBus ei konkureeri Sebega selles kategoorias. Investeeringute tasuvuse mõttes on samasugust mudelit riskantne muudel bussiliinidel kopeerida. GoBus panustab oma bussipargi pidevasse uuendamisesse määral, mis käib kaasas Eestis valitsevate majandusolude ja inimeste maksevõimega.

Kuidas on käivitunud reisirongiliiklus Peterburisse? Esimesed sõidukuud on näidanud, et reisihuvi on võrdselt suur nii Eesti kui ka Venemaa poolelt. Prognoosisime käivitamise aastal rongi täitumuseks 50%, tegelikkuses on sõitjate arv ootusi ületanud ning pole harvad reisid, mil rongi täitumus on 100%. Nõudlus on kõige suurem 1. klassi luksusvagunisse, kus on internet, nahkistmed, laiad istmevahed, lauad, baarinurk. Seetõttu planeerime Peterburi rongi koosseisu lisada veel ühe luksusvaguni. Praegu sageli 1. klassi pileteid ei jätku.

Sügisel loodame uue graafikuga vähendada sõiduaega 40 minutit, mis annab võrreldes bussiga ka ajalise eelise. Reisijatele annaks täiendava ajavõidu piirikontrolli sooritamine sõidu ajal. Töö selle nimel käib.

Kui perspektiivseks peate Rail Balticu väljaehitamist? Ühendus kuulub üleeuroopalise transpordivõrgustiku prioriteetprojektide hulka ning on kahtlemata perspektiivikas. Rail Balticul on oluline roll, et tuua kolme Balti riiki Euroopale lähemale. Tegu on ulatusliku projektiga, mis on algusjärgus. Kui sõidukiirus ning pileti hind on mõistlikud, siis ega reisijad tulemata jää.

Intervjuu ilmus septembris Äripäeva infolehes Transport ja Logistika