OECD soovitab Eestile kinnisvaramaksu

OECD riikidest on praegu üksi Mehhiko, mis Eestist veelgi vähem seda võimalust kasutab.

Organisatsiooni peasekretäri Angel Gurriaga raporti tutvustamisel osalenud peaminister Andrus Ansip ei välistanud ettepaneku arutamist, kuid kordas, et temale taoline maks südamelähedane ei ole.

“Mulle ei ole südamelähedased kinnisvaramaksud, varamaksud, automaksu idee,” loetles Ansip, olles eelnevalt deklareerinud, et OECD raportis on mitmetel tundlikel teemadel soovitusi, “mis meile ei meeldi” ja “mida ellu ei rakendata”. See ei tähenda aga diskussiooni välistamist, rõhutas Ansip.

OECD ettepaneku kehtestada kinnisvaramaks ning maksustruktuur laiemalt ümber vaadata on tinginud hinnang, et tööjõud on Eestis kõrgelt maksustatud, mis pärsib uute töökohtade loomist.

OECD viitab suurele maksukiilule, mille on tinginud kõrge sotsiaalmaksu määr. Sellest on saanud oluline takistus uute töökohtade loomisel vähemate oskustega inimeste jaoks, kes on ühiskonnas oluline riskigrupp. Olukorda ei leevenda ka 2014. aastast kavandatav sotsiaalmaksu lae kehtestamine, mis annab maksukergendust pigem suhteliselt jõukatele. Mõju tööturule, kus struktuurne tööpuudus riskib juurduda, oleks üsna tagasihoidlik.

OECD soovitab leevendada hoopis madalama sissetuleku saajate maksukoormat. Nii ei kiida OECD heaks ka 2015. a plaanitud üksikisiku tulumaksu määra langetamist, soovitades selle asemel tõsta pigem maksuvaba miinimumi.

Otsust kodualune maa 2013. aastast maamaksust vabastada nimetab OECD otsesõnu sammuks vales suunas, mis ahendab kõrgete tööjõumaksude alandamise võimalusi.

Mitmed analüüsid on kinnisvaramaksu nimetanud kõige vähem turgu moonutavaks maksuks, mis aitaks ohjes hoida ka uut võimalikku kinnisvarabuumi. Sama eesmärki teeniks kodulaenuintresside maksuvabastuse kaotamine, mida OECD on samuti korduvalt soovitanud.

Ent nagu nentis eile Angel Gurria, annab OECD vaid soovitusi, jagab oma liikmesriikide kogemusi. Otsused teeb iga riik ise.

OECD kiidab raportis valitsuse aktsiiside tõstmise kava ja osutab, et ka käibemaksus on Eestis veel täiendava tulu võimalusi, kuna maksu määr on madalam kui mujal OECD riikides. Ka keskkonnamaksude osakaal ja energia maksustamine on Eestis allpool ELi keskmist, ehkki suur heitmete hulk ja energiakasutuse väike efektiivsus on Eesti majanduse jaoks tõsised struktuursed probleemid.

Teistele OECD riikidele annab Eesti aga silmad ette toetuste vallas. Eesti vanemahüvitise süsteem on üks kõige heldemaid organisatsiooni liikmesriikide hulgas. Raport seab samas küsimärgi alla selle efektiivsuse – süsteem on kulukas, kuid mitmed riigid, sealhulgas Põhjala riigid, on saavutanud paremaid tulemusi vähem heldete toetustega. OECD hinnangul on olulisem panustada hoopis sellele, et lapsed oleksid hoitud ja vanemad saaksid tööl käia.

Nii ei nähta erilist kasutegurit ka pensionilisas lastega kodus oldud aastate eest. OECD hinnangul on see kulukas ja vähe efektiivne moodus sündivuse tõstmiseks.

Läbiv soovitus Eesti toetuste süsteeme analüüsides on väheste ressursside sihipärasem kasutamine eelkõige nende abistamiseks, kes on kõige suuremas puuduses. Nagu valitsus tuleva aasta juulis ka teha plaanib. Miks on aga kujunenud nii, nagu OECD raport viitab, et ebavõrdsus Eesti ühiskonnas on üks suuremaid Euroopas, kuid maksude ja toetuste efektiivsus ebavõrdsuse vähendamiseks üks väiksemaid, ei olnud rahandusministril eile mahti Äripäevale kommenteerida.

Angel Gurria kiitis eile Eesti majanduse kiiret kriisist toibumist, kuid hoiatas, et loorberitele jääda ei saa, sest ümberringi lõõtsub torm.

Ja Eesti majandust on kerge uuesti tasakaalust välja viia. Näiteks kas või uue võimaliku laenubuumiga, mille ärahoidmiseks soovitab OECD tihedamat koostööd Eesti turul domineerivate välispankade järelevalvega. Kindlustamist vajab ka alalhoidlik eelarvepoliitika – selleks soovitab OECD kehtestada mitme aasta peale kululaed ning rangemalt kontrollida ka omavalitsuste kulutamist ja laenuvõtmist.

Eesti vajab oskajaid

Eesti probleemiks on kutseoskusteta inimeste suur osakaal tööjõuturul, nendib OECD, soovitades enam panustada aktiivsele tööturupoliitikale.Eesti majanduse omapära on suur heitlikkus, mis tähendab aeg-ajalt väga järsku töötuse kasvu. Lisaks on majanduse struktuuris toimunud muutused, mis vajavad teist liiki oskustega tööjõudu.OECD soovitus on suunata riigi napid ressursid paremini, kaasata töötajate täiend- ja ümberõppesse enam ettevõtjaid ning ärgitada kohalikke omavalitsusi suuremale koostööle.Eesti on küll suurendanud panust elukestvale õppele, kuid tihti on õppeaeg lühike ega too kaasa kvalifikatsiooni omandamist. Ja koolituse kvaliteeti tuleks rohkem kontrollida.Eesti kulutab aktiivsele tööturupoliitikale liiga vähe, nendib raport. Samas on meetmete rahastamiseks vaja leida uued ja stabiilsemad allikad, kuna ELi toetused vähenevad.Eraldi fenomen on töövõimetustoetuse saajate hulga kiire kasv Eestis, mis OECD hinnangul on märk sellest, et inimesed on süsteemi sattunud pigem majanduslikel kui tervislikel põhjustel.