Ave Lepik • 4. oktoober 2012 kell 7:44

Eesti elanik veedab viiendiku elust koolipingis

Oodatava eluea tõus pikendab oluliselt kolme põhilist etappi inimese elus — kooliaega, tööelu ja pensionipõlve.

2011. aastal oli Eestis oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat ning 6–25-aastaste keskmine oodatav õpiaeg 14 aastat ja 6 kuud, mis tähendab, et ligi viiendik oma elust pühendatakse kooliskäimisele, kirjutab statistikaameti analüütik Karolin Kõrreveski statistikablogis.

Võrreldes 90ndatega on üliõpilaste arv kasvanud üle kahe korra, mis on põhjustanud oodatava õpiaja tõusu. Alates 1993. aastast on oodatav õpiaeg pikenenud kaks aastat ja kolm kuud.

Naised õpivad formaalhariduses kauem kui mehed. 2011. aastal oli Eesti ülikoolides iga meesüliõpilase kohta 1,4 naisüliõpilast. Naiste suurem õpiaktiivsus peegeldub ka nende pikemas oodatavas õpiajas, mis on 15 aastat võrreldes meeste 14 aastaga. Kuigi naiste keskmine oodatav õpiaeg on olnud järjepidevalt pikem kui meestel, on kooliaastate vahe viimastel aastatel vähenenud.

Võttes arvesse ka alusharidust ehk koolieelsetes lasteasutustes käimise aega, siis Eestis käiakse kooliteed pisut kauem kui Euroopas keskmiselt. Eestis viibitakse haridussüsteemis 17 aastat ja üheksa kuud, Euroopa Liidus keskmiselt 17 aastat ja kolm kuud. Samas käiakse Eestis koolis lühemat aega kui Põhjamaades, Hollandis, Portugalis, Leedus, Poolas, Saksamaal või Tšehhis. Euroopa riikidest õpitakse kõige kauem naaberriigis Soomes – 20 aastat ja kuus kuud.

Oodatav õpiaeg on vanuselisest määrast tulenev elaniku keskmine formaalharidussüsteemis viibimise aeg aastates. Leitakse õppijate vanuseliste määrade summana üle kõikide tasemehariduse liikide üheaastase sammuga.

Hetkel kuum