Keskpankade tegevuse ebameeldivad mõjud

Maailma suurimad väärtpaberite hoidmiseks kasutatavad pangad USAs nõuavad klientidelt tasu selle privileegi eest, et hoida pankades Taani kroone ja Šveitsi franke. Viimaseid lasevad investorid arvelduskontodel peesitada, kuna kardetakse euroala küljest mõnede maade lahtipudenemist. Ka teiste suurriikide keskpankade intressimäärad on ülimadalad.

Et pangad ei saa samas valuutas raha paigutades suurt midagi teenida, kuid sissevõetud hoiuste ja väljalaenatud raha kasumimarginaali püütakse hoida, siis peavad kliendid maksma selle eest, et nende raha on pangas.

Näiteks State Street nõuab Taani kroonide arvelduskontol oleku eest (üle teatud summa) 0,75protsendist tasu aastas.

Intressimäärad on langenud alla nulli varemgi.  USA valitsuse võlakirjade tootlus oli 1930ndatel ja 1940ndatel kohati negatiivne. Šveits kehtestas 1970ndatel negatiivsed intressimäärad osana kapitali liikumise kontrolli raames.

Siiski võivad negatiivsed intressimäärad tuua kaasa ebasoovitavad tagajärjed. Kliendid võivad panna suured rahasummad pankade hoiulaegastesse, maksumaksjad võivad hakata tegema liigseid ettemakseid oodates hilisemat maksutagastust, kirjutasid Föderaalreservi analüütikud oma 29. augusti blogisissekandes.

“See paistab kliendivaenulik, kuid State Street tegeleb peamistelt institutsionaalsete klientidega ja ma arvan, et nende inimesed on asusaavamad,” ütles Pennsylvania ülikooli panganduse professor Richard Herring Bloombergile. “See on üleüldine probleem, mille on põhjustanud suurte riikide keskpankade rahapoliitika.”

Huvitav, kui jaburaks suudavad kesksed planeerijad olukorra muuta. Ehk teeme nii, et pangad annavad laenu -6protsendise intressimääraga, võttes hoiuseid -10 protsendiga?