Kuigi üldine suhtumine välismaalt naasjatesse on positiivne, ei pruugi see alati nii olla tööandja silmis.
Tööandja silmis on välismaal töötamise kogemus väärtuslik ainult siis, kui inimene suudab omandatud kogemusi mõtestada ja Eestis rakendada.
Palgasoov peletab. Tööotsijate palgasoovide võrdlus justkui kinnitaks üldist arusaama, et välismaine töökogemus on kasulik – palgasoovi erinevus üksnes Eestis töötanutega võrreldes ulatub ligikaudu 20%ni. Samas on just kõrgem palgasoov üks tööandjate poolt märgitavaid probleeme välismaise töökogemusega kandidaatide töölevõtmisel. Sageli ei ole Eesti ettevõtja nii rikas, et rahvusvahelisel tööturul pakutava palgaga konkureerida, ja tööotsijal jääb kodumaine töökoht saamata.
Seega võib välismaalt tagasi tulles raske olla sobivat tööd leida, ja seda mitte üksnes palgasoovi tõttu. Välismaal töötades on inimene omandanud uusi kogemusi, kuid Eestiga seotu on ununenud või ei ole enam ajakohane.
Kui välismaale tööle minemise ajendiks on olnud suurem palk, siis on mindud ka madalamat kvalifikatsiooni nõudvale tööle ja erialased oskused ei ole edasi arenenud. Heal juhul on need jäänud samale tasemele, halvemal juhul aga teinud vähikäiku.
Seega on tööandja uudishimulik suhtumine välismaisesse töökogemusse igati asjakohane ja seda ka positiivsena näiva välismaise karjääri korral. Ilus ametinimetus rahvusvahelises korporatsioonis ei taga hakkamasaamist Eesti oludes, sest suurtelt turgudelt tulija ei pruugi kohaneda Eesti ärimudeliga.
Mõju sõltub inimesest. Välismaal töötamise kogemuse mõju inimesele sõltub suuresti vanusest ja vastutuse määrast. Kui minnakse 35aastaselt ning koju jäävad kaks last ja külm korter, siis märgatakse teisi asju võrreldes noorega, kes läheb eelkõige maailma avastama, mitte elatist teenima. Üks läheb end harima ja silmaringi avardama, teine peab täiskasvanud inimesena leiva lauale tooma. Üks märkab, kui palju peab tööd tegema, teine saab teada, et raha saab teenida ka väiksema hulga tööga.
Tööandja hindab eelkõige võimet kogemusi loovalt kasutada.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele