Eile toimus Swedbanki privaatpanga tegutsemise 15. aastale pühendatud investeerimisseminar, kus panga Balti Investeerimiskeskuse osakonnajuhataja Kristjan Tamla rääkis, et talle meeldivad dividendiaktsiad.
“Euroopa ettevõtete puhul on üllatav olukord, kus üle 50 protsendi ettevõtete aktsiate dividenditootlus on kõrgem sama emitendi võlakirjatootlustest,” ütles ta. “Võlakirjade tase on ajaloo madalaim ja ettevõtted emiteerivad hoogsalt võlakirju,” lisas Tamla.
“Üldiselt ei saa aktsiate kohta öelda, et nad on kallid, kuid ei julge ka öelda, et nad on P/E suhtarvult odavad,” lisas Tamla. “Hinnastatuselt lähenevad aktsiad ajaloolisele keskmisele.”
Väärtust omavad jätkusuutlikud dividendid, kuna madalate intresside keskkonnas on rahavood väga hinnatud. Aktsiatest eelistab Tamla USA-le Euroopat, kuna Euroopalt võib negatiivne tähelepanu kanduda Ühendriikidele.
Aktsiatest näeb ta enam riski toorainesektoris ja eelistatud on globaalsed esmatarbekaupade tootjad. “Ei tahaks küll konkreetsetesse nimedesse laskuda, kuid need on näiteks McDonald’s, Coca-Cola jne,” ütles Tamla.
Võlakirjadest võib saada 7% tootlust. Hoiused pole tema sõnul koht tulu saamiseks. “Deposiidiintressid jäävad väga madalaks ja võivad veelgi alaneda,” ütles Tamla. “Investeerimistulu seisukohast pole hoiused lähiaastail teema, neid tuleks vaadata pigem turvalise raha paigutamise vahendina,” ütles ta. “Ilma tootluseta raha paigutamise alternatiiv on Euroopa ettevõtete kvaliteetvõlakirjad, mida paar aastat tagasi sai soovitatud, kuid nende tootlused on tulnud alla,” ütles Tamla. Tema mõte oli, et ärge jumala pärast ostke kvaliteetvõlakirjade fonde.
“Pigem võiks otsida tootlust madala krediidikõlbulikkusega ettevõtete võlakirjadest, mis toodavad seitse protsenti, kuid neid võiks riskantsuselt käsitleda pigem aktsiainvesteeringute osana,” jätkas ta. “Pigem eelistaks valitud üksikute ettevõtte võlakirju samasuunalistele võlakirjafondidele. Neid võlakirju ostes peaks olema valmis neid lunastamiseni hoidma, kuigi hinnad võivad teha vahepeal järske liikumisi.”
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele