Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Loobume riiklikust pensionist, mis on olemuselt ebaeetline

    Kui Otto von Bismarck maailma esimese pensionisüsteemi lõi, oli see kaval viis motiveerida töölisklassi tööle selliselt, et nood töötaksid ennastohverdavalt aastaid igaval vähemakstud tehaseliinil.

    Teab ju igaüks, et palju suurem motivatsioon on midagi teha, kui tegevuse lõpuks saab preemiat. Süsteem oli ideaalne, kuna töölised pühendasid oma tervise ja parimad aastad tehastele, lootes puhkust pensionieas. Samas jõudsid pensionini vähesed, seega riigi kulu sellele motivatsioonipaketile oli väga väike, võrreldes saadud tuluga. Samuti põhines pension paljuski Bingo Loto efektil – inimestel on alati olnud komme saada suurt motivatsiooni ka väikeste võiduvõimalustega olukorrast, niikaua kuni on olemas võimalus. Samas need, kes jõudsidki pensionini, olid juba väsinud, nõrgad ja väikeste nõudmistega oodatud “unistuste” pensionile.
    Riik tahtis inimestest pigistada kõik mis võimalik. Parim viis selleks oli panna “maius” teekonna lõppu, et oleks, kuhu pürgida. See oli suurepärane meede juhtida inimeste käitumist selliselt, et nad tunneksid ennast võitjana. Nüüdseks on maailm tohutult muutunud – töö iseloom on radikaalselt erinev, inimesed elavad kauem ja rohkemad jõuavad pensionini. Enam on võimalusi otsustada ja planeerida oma elu ise. Sellegipoolest on algselt ajutiselt loodud süsteem muutunud justkui inimeste põhiõiguseks. Ise aru saamata oleme jäänud manipulatsiooni lõksu.
    Kuigi nii palju on muutunud, lasevad inimesed siiani end manipuleerida süsteemil, mis loodi nende ärakasutamiseks. Enesehävituslik käitumine jätkub, sest see on kogu keskkonna poolt (pere, sõbrad, töö, ühiskond) meile nii sisse programmeeritud, et isegi, kui me ei usu pensionisse, on meie mõttemaailm väga tugevalt sellest mõjutatud – inimesed juba alateadlikult planeerivad oma elu ilma puhkuseta (n-ö pisipensioniteta).
    Elu nautimise lükkavad nad aga elu viimasesse ossa – pensioniikka, mil energiat ja jõudu selle reaalseks nautimiseks on palju vähem. Juba asjaolu, et pensionid on olemas, manipuleerivad meie mõistust tegema otsuseid ja planeerima oma elu viisil, mis ei ole alati meie parimas huvis ega too suurimal hulgal rahulolu meie ellu.
    Mis kõige hullem – süsteem on endiselt täiesti lollikindel, sest keegi ei ütle ära rahast, mis neile puhtalt kätte makstakse, isegi kui see tuleb kellegi või millegi arvel. Indiviidi tasandil on lihtne leppida status quo’ga ja raha vastu võtta, kui keegi seda pakub. Mingil hetkel peab aga meie teadvusse jõudma kollektiivne arusaam, et praegune süsteem tervikuna ei ole mitte kellegi huvides.
    Ei meie endi, riigi ega ka nende nõrgemate, kes saavad selle arvel vähem abi ja toetust, mida nad tegelikult vajaksid. Riiklike pensionite jagamine on sama ebaeetiline kui lapsevanemal oma lapse teadlik ülekaaluliseks söötmine rämpstoiduga või terava mõistusega lapse haridusest ilma jätmine. Riigi juhtkond on aga kui lapsevanem, kes peab oma lapsi kasvatama parimal viisil, vajadusel ka keelama ja karistama.
    Keeruliseks teeb asja aga see, et lapsevanemad alluvad antud juhul oma lastele, kes tahaksid alati palju “kommi”. Nii peabki riigi juhtkond ühest küljest olema karm ja õiglane, teisest küljest meeldima ja kommi jagama nii palju, et neid ikka uuesti tagasi valitaks.
    Leian, et riiklikul pensionil tuleks kaotada vanusepiir ning see raha tuleks paigutada sotsiaalsüsteemi tugevdamisse, kus iga füüsilisel või vaimsel põhjusel töövõimetuse kaotav inimene saab väärikalt oma elu edasi elada, mitte ei pea häbiga mõnda meie Skandinaavia naaberriiki pagema, nagu see on kohati kombeks saanud.
    Mina investeeriks oma pisikese pensioni pigem kindlustundesse, et kui minuga peaks midagi juhtuma, toetab minu riik mind täielikult, mitte ei looda ma Bingole, et minuga ei juhtu midagi ning saan ühel suvalisel hetkel väikse palgalisa. Tõelise heaoluühiskonna sotsiaalsüsteem peaks hoolt kandma oma nõrgemate, mitte kõigi tugevamate eest. Lõpuks peab aga ikkagi meie endi – kodanike – areng nii kaugele jõudma, et me mõistame, mis on parim kogukonnale, mitte vaid indiviidile. Riikliku pensionisüsteemi muudatusega peaks kaasas käima ka laiapõhjaline majandushariduse õpetamine nii lastele kui ka täiskasvanutele. Leian, et keerulisemate aegade kindlustamiseks võiks igal inimesel, või vähemalt igal perekonnal, olla üks passiivne sissetuleku allikas – usun, et elu jooksul pere peale selline luua ei ole kellelegi üle jõu käiv.
    Arvamusartikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Sampo Panga ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
  • Hetkel kuum
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Tippjuht avameelselt: just see on töötajate puhul kindel punane lipp
Amazonile kuuluva Whole Foodsi juht Jason Buechel avaldas väljaandele CNBC, mis on tema jaoks töötajaid värvates kindel punane lipp.
Amazonile kuuluva Whole Foodsi juht Jason Buechel avaldas väljaandele CNBC, mis on tema jaoks töötajaid värvates kindel punane lipp.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.