• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ansip: see oli seaduslik survestamine

    “See on seaduslik survestamine, see on omaniku juhis,” selgitas peaminister Andrus Ansip seda, miks majandusminister survestas Eesti Energia nõukogu sõlmima uute energiaplokkide rajamiseks lepingut firmaga Alstom. Riigikontrolli hinnangul surus majandus- ja kommunikatsiooniminister uute katelde ehituse läbi jõuga ning otsus tugines valeandmetele.

    Eesti Energia sõlmis leppe kahe uue energiaploki ehituseks Narva lähistele Prantsuse firmaga Alstom. Plokkide rajamine maksab ligi miljard eurot. Objektil saab Eesti ehitusfirmadest tööd näiteks 17,3 miljoni euro eest Merko Ehitus, samuti tuhatkond ehitusmeest. Riigikontrolli hinnangul poleks sellist kulutust tegema pidanud ning vanade kateldele puhastusseadmeid paigaldades võinuks nende eluiga 2023. aastani pikendada. See oleks Eesti Ekspressi andmeil soodsam lahendus kui uute katelde rajamine.
    Põhjuseks energiajulgeolek. Uute katelde ehitamise otsuse tegi valitsus peaministri sõnul lähtuvalt energiajulgeoleku kaalutulustest, et Eestil oleks elektrienergiaga varustatus ka pärast 2016. aastat, viidates põlevkivikatelde elueale. “Kas keegi arvab, et me peaksime piirduma ainult ühenduskaablite ehitamisega ja oleme siis kindlustatud? Mina ei taha, et Eesti oleks olukorras, kus 60–70% elektrienergiast tuleks sisse osta Venemaalt,” rääkis Ansip.
    Eesti Energia nõukogu juhi Jüri Käo sõnul minister Parts nõukogule survet ei avaldanud. “Mind survestada on suhteliselt keeruline,” kommenteeris Käo, kelle sõnul ei teinud seda ka hanke võitnud Alstom. “Ma olen välisfirmade survet näinud ja kogenud. Sealt ei olnud mingit survet, vähemasti nõukogu ja juhatuseni see küll pole jõudnud.”
    “Minu arvates said kõik asjaosalised aru, miks Eesti riik seda teeb. Mina mingit sundi ei tundnud,” lausus ka Eesti Energia nõukogu liige Meelis Atonen.
    Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitusse suunatud investeeringut pidasid Atonen ja Käo riigile õigeks. “Eesti riigi seisukohalt oli see õige otsus ja vaidlustada saab seda 20 aasta pärast, mitte praegu,” lisas Atonen.
    Peaminister heitis eile valitsuse pressikonverentsil kõrvale kõik muud teemad ja asus kohe energiaplokkide teemat kommenteerima: “Kui Parts peab tagasi astuma, peab kogu valitsus tagasi astuma, valitsusel pole aga mingisugust põhjust tagasi astuda,” rääkis Ansip. “Väide, et Juhan Parts hoidis valitsust alainformeerituna, ei päde.”
    Süüdistused altkäemaksu pakkumises. Ameerikas visiidil viibiv majandus- ja kommunikatsiooniminister ei olnud eile Äripäeva kõnedele kättesaadav. Samuti ei vastanud Alstom Estonia juht.
    Eesti Energia sõlmis Prantsuse firmaga Alstom uute energiaplokkide ehituse lepingu mullu jaanuaris. Uus elektrijaam rajatakse Narva lähistele Eesti elektrijaama kõrvale ning sellesse tuleb kuni kaks põlevkivil töötavat energiaplokki kogumaksumusega ligi miljard eurot.
    Möödunud aastal sai Alstomi Šveitsi tütarfirma 31 miljonit eurot trahvi Lätis, Malaisias ja Tuneesias otsustajatele altkäemaksu pakkumisega. Latvenergo endised juhid läksid korruptsioonisüüdistusega kohtu alla.
    Eesti Päevalehele septembris antud intervjuus ütles ettevõtte siinne juht, et Eestis on Alstomi tegevus puhas ja korruptsioonivaba.
     
    Taust
    Kas asjatud kulutused?
    Kolmapäeval ETV saates “Pealtnägija” avalikustatud info Narva Elektrijaamade uute plokkide ehituse kohta lööb kõikuma majandusminister Juhan Partsi tooli. “Pealtnägija” ajakirjaniku Mihkel Kärmase teatel näitavad Eesti Energia, majandusministeeriumi, riigikontrolli ja valitsuse varem salastatud dokumendid Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitust täiesti uues valguses.Eesti lähiajaloo suurim majandusinvesteering suruti jõhkralt läbi, ehkki see oli juriidiliselt ebakorrektne ning tugines valeandmetele.Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo ütles “Pealtnägijale”, et Narvas plokkide rajamine, mille esimene faas maksab umbes 600 miljonit eurot ja järgmine võib-olla 400 miljonit eurot, ei ole vajalik, kuna ei anna turule midagi juurde.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi prognoos pani USA aktsiaturud rallima
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.