Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muudame ametid riigiüleseks
Rahandusministeeriumi uuring näitab, et riigiasutuste palgakulud kasvasid kahe aastaga 2006. aasta 326 miljoni eurolt 482 miljoni euroni 2008. aastal. Kriisiaastatel vähenes palgakulu aastaks 2011 12% võrra, jäädes samas ikkagi 100 miljoni euro võrra suuremaks kui 2006. aastal.
Ometi on avaliku sektori palgaprobleem terav ja viimastel aastatel külmutatud palgatase tarbijahindade kasvu olukorras suureks probleemiks.
Praeguse palgatasemega edasi minna ei saa. Põhjendatud palgatõus on vältimatu. Maksumaksja saab paraku kanda vaid sellist koormat, mis on jõukohane. Kui meie võlakoormus on väikseim Euroopa Liidus, siis maksukoormus on küll keskmisest väiksem, aga ELis on näiteks 10 liikmesriiki, kus maksukoormus on madalam kui meil.
Ja kui kuni käesoleva aastani ületas riigi reservide maht võlakoormust, siis tänavune aasta on pöördepunkt, kus olukord muutub vastupidiseks, ehk võlakoormus hakkab ületama reserve. Seda arvestades ei tohiks eelarves kavandada järgmisteks aastateks lisaks olemasolevatele kuludele täiendavat püsikulu, milleks palgakulu paraku on. Tuleb veel kord kriitiliselt üle vaadata võimalused avalike teenuste kulude optimeerimiseks, seda eelkõige infotehnoloogiavahendite laialdase rakendamise ja bürokraatia vähendamise abil.
Kolmapäeval peaks riigikogu kinnitama maksukorralduse seaduse muudatused, millega maksu- ja tolliamet kaotab esimese keskmisest suurema asutusena ära regionaalsed struktuuriüksused ja läheb üle ühele, tervet riiki hõlmavale toimemudelile.
Eeskuju. Võimaluse selleks loob IT-vahendite ulatuslikum kasutamine maksumaksjate teenindamisel ja kontrollimisel. Keskastme struktuuritasandi kaotamine võimaldab koondada üle 20 töökoha. Samal ajal jätkavad teised, palju väiksemad ja tagasihoidlikuma vastutusega riigiasutused kahel või neljal regionaalsel üksusel põhineva mudeliga, on olemas ka üks kolme regionaalse üksusega riigiasutus.
MTA mudeli rakendamine annaks arvestatavat kokkuhoidu üle riigi, samas edasiliikumisel on riigiasutused seni olnud ettevaatlikud. Võib-olla riigi suurima, politsei- ja piirivalveameti puhul on nelja regionaalse üksusega struktuur põhjendatud, aga väiksemate asutuste puhul kindlasti mitte. Eelpooltoodu on vaid üks näide sellest, kuidas leida palgakulude suurendamiseks täiendavaid vahendeid.