Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus sõna annab, seejärel salaja koos rahaga võtab

    Eesti mäetööstus on viimasel ajal olnud avalikkuse ees peksupoisiks. Kes julgeb piiksatadagi, et me võiks ja peaks oma maavara majanduse arenguks kaevandama või vähemalt uurima, saab kohe külge rahvavaenlase ja äraostetud eksperdi sildi. Avalikkusele on selgeks tehtud, et igasugune kaevandamine on juba iseenesest halb ja ka mäetööstus on järelikult halb. Ja kust võtta riigieelarvesse lisaraha? Ikka nendelt, kes on “halvad” – avalikkuse poolehoid on sel juhul ju garanteeritud!

    Valitsus kiitis septembri lõpus heaks kava muuta alates 1. aprillist 2013. aastal loodusvara kasutusõiguse tasumäärasid. Eesmärk on seletuskirja järgi Eesti veeressursi ning maavaravarude parema kaitse ja säästliku kasutamise tagamine. Kellel meist saab selle deklareeritud eesmärgi vastu midagi olla? Mitte kellelgi ja ka mitte kaevandajatel! Küll ei saa aga kaevandajad nõustuda, et seda üllast sõnumit kasutatakse ära hoopis teistsuguse, tegeliku eesmärgi varjamiseks.
    Viimati muudeti maavara kaevandamisõiguse ja veekasutuse tasu määra 2010. aasta alguses. Vastavas määruses olid toodud tasu määrad aastate lõikes aastani 2015. Toona lubati, et tasud on järgmiseks kuueks aastaks paigas ja võite rahulikult oma tootmist selle järgi planeerida. Ettevõtjad jäidki valitsust uskuma. Ettevõtted ei planeeri tegevust ette mitte ainult järgnevaks 3–4 kuuks, vaid tunduvalt pikemas ajalises perspektiivis. Ka lepinguid oma toodangu müügiks sõlmitakse vahel aastateks ja seda eriti ekspordi puhul. Normaalses riigis, kus õiguskindlusel on oma selge koht, selline süsteem ka toimib.
    Naljakas, et mitte öelda kurb, on lugeda eelnõu seletuskirja ja analüüsi. Seletuskirjas ei juleta või ei taheta välja öelda, et keskkonnatasud moodustavad juba üle 10% ettevõtete toodete hinnast. Selle asemel on analüüsi sildi all välja toodud pealiskaudse netiotsinguga leitud ettevõtete hinnakirjadest üksikud kallimad tooted ja saadud protsendid, mis ei vasta kuidagi tegelikkusele. Tegelik Eesti keskmine killustiku või liiva müügihind erineb “analüüsis” toodust sama palju kui Volvo hind riigikogu liikmele Info-Auto kodulehel olevast hinnakirjast. Raske on uskuda, et ekspertidest teksti koostajad seda ei tea, ent kui numbrid eesmärgiga ei klapi, tuleb neid “töödelda”, et pilt oleks “ilusam”, paistaks põhjenduse moodi. Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Reformierakonna valitusliidu programmi punkt 16a ütleb, et õigusriigi ja -süsteemi toimivuse ning ärikeskkonna parandamiseks lähtutakse mistahes ärikeskkonna muudatuste kavandamisel õiguskindluse ning vastava valdkonna ettevõtluse esindajate kaasamise põhimõttest! Kõnealune määruse eelnõu oli aga nii salajane, et see ei ilmunud isegi valitsuse eelnõude infosüsteemi. Kui juba vilistatakse omaenda koalitsioonileppele, on ilmselt palju tahta, et konsulteeritaks ka vastava valdkonna ettevõtjatega.
    Saan muidugi aru, et meie, ettevõtjad, oleme tüütud tegelased, kes segavad töö tegemist. Aga siis võiks selle ka ausalt välja öelda, et paberile pandud lubadused on lihtsalt trükimust. Seda enam, et keskkonnaministeerium ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit sõlmisid 23. juulil 2009 Vaba tahte lepingu, milles ministeerium võttis endale kohustuse tutvustada EMTELile ettevõtjaid ja organisatsioone mõjutavaid keskkonnaõigusakte võimalikult varakult ning kaasama neid majandustegevust mõjutavate keskkonnaõigusaktide koostamisse või andma võimaluse neid enne jõustumist kommenteerida ning kommentaaridega võimalusel ka arvestama. Milleks need lepingud ning jutud huvigruppide kaasamisest?
    Majanduskriis puudutas kõiki Euroopa riike, aga vahendeid selle leevendamiseks on erinevaid. Enamik suuri ehitusmaavarade kaevandajaid Eestis lõpetas eelmise majandusaasta kahjumiga  ning ega mujalgi Euroopas olukord parem ei ole. Küll aga suhtuvad riigid firmade muredesse erinevalt. Kui meie väljaütlemiste järgi ettevõtjasõbralik valitsus väänab juba kokkulepitud tasudele veel juurde, siis näiteks Saksimaa liidumaa Saksamaal võttis suvel vastu otsuse, et kaevandajate poolt tasutav keskkonnatasu (neil ligi 4% hinnast, meil 10% ) tühistatakse aastani 2015 ja seda tagasiulatuvalt selle aasta algusest. Kumb on ettevõtjasõbralikum, kas Eesti või Saksamaa?
    Kuidas edasi? Kõigepealt pöörduvad vähemalt nelja ettevõtlusliidu esindajad õiguskantsleri poole, et saada hinnangut määruste vastavusele heale õigustavale. Me üritame seda konflikti lahendada tsiviliseeritult. Aga valitsus peab aru saama, et ükskord lõpeb ka kaevandajate kannatus! Tundub, et mäetööstus (aga ka ehitusmaterjalide tööstus, ka keemiatööstus jt) on Eesti riigile ebaoluline tööstusharu. Meid lihtsalt ei panda tähele ning meiega ei ole tarvis arvestada.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Tehnoloogiasektori ralli sai Nvidia kukkumisega valusa tagasilöögi
Kahe päeva eest maailma kõige väärtuslikumaks ettevõtteks tõusnud Nvidia aktsia langes neljapäeval -3,5% ning vedas endaga kaasa kogu tehnoloogiasektori, mistõttu Nasdaq kukkus -0,79%. Ka S&P 500 taandus -0,25%, mis tegi indeksi rekordite seeriale lõpu.
Kahe päeva eest maailma kõige väärtuslikumaks ettevõtteks tõusnud Nvidia aktsia langes neljapäeval -3,5% ning vedas endaga kaasa kogu tehnoloogiasektori, mistõttu Nasdaq kukkus -0,79%. Ka S&P 500 taandus -0,25%, mis tegi indeksi rekordite seeriale lõpu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Meditsiinitehnika müüja sai poole konkurendi ostuks loa
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Riigikogu andis omavalitsustele maamaksu tõstmiseks vabamad käed
Kohalikud omavalitsused saavad soovi korral ületulevast aastast maamaksu sootuks tempokamalt tõsta ning ka kodualuse maa maksuvabastuse üle ei otsusta edaspidi keskvalitsus.
Kohalikud omavalitsused saavad soovi korral ületulevast aastast maamaksu sootuks tempokamalt tõsta ning ka kodualuse maa maksuvabastuse üle ei otsusta edaspidi keskvalitsus.