Eelarve lappimine kannustab inflatsiooni

Hinnatõusu taga on nafta hinna tõusu kõrval eelkõige ühekordsed tegurid – maksude tõstmine eelarveaukude lappimiseks.

1. septembrist käibemaksu tõstnud Hispaanias kerkis inflatsioon läinud kuul augusti 2,7 protsendilt aasta baasil 3,5 protsendile.

Maksu määr tõusis seniselt 18 protsendilt 21 protsendile ning oli osa Hispaania valitsuse kokkuhoiu- ja kasinusmeetmetest, et eelarvedefitsiiti 2014. aasta lõpuks 65 miljardi euro võrra vähendada.

Kohe reageeris Hispaanias uute autode müük, mis kukkus septembri kahe esimese nädalaga 28%.

Suured Hispaania turul tegutsevad jaeketid on küll lubanud maksutõusu kasumi arvel kinni maksta, kuid erilist müügikasvu sellest ei oodata – veerand Hispaania elanikest on tööta, palgad kärbitud ning majandus teist korda kolme aasta jooksul languses.

Hinnatõus üle  kolme protsendi. Itaalias, mis pingutab rihma, et avaliku sektori võlakoorma kasv pidama saada, oli inflatsioon septembris 3,4%.

Itaaliaski tõuseb tuleva aasta keskpaigast käibemaks ühe protsendipunkti võrra, 22%-le, ehkki osaliselt saavad madalama sissetuleku saajad selle korvamiseks leevendust tulumaksu arvel.

Kokku on Mario Monti valitsus kasinusmeetmeid jõustanud 20 miljardi euro väärtuses, mis on süvendanud juba neljandat langust Itaalia majanduses 2011. aastast.

Portugalis, kus hinnad tõusid septembris aasta baasil 2,9%, andis valitsus sel esmaspäeval parlamendile üle tuleva aasta riigieelarve. Selles on põhirõhk jälle maksutõusudel, kuna meeleavalduste survel heitis valitsus sotsiaalkindlustussüsteemi reformi kava kõrvale.

Võrreldes kulukärbetega, mille maht on tuleva aasta eelarves miljard eurot, rehkendab Portugali valitsus maksudest täiendavat tulu 4,3 miljardit eurot. Valdavalt tuleks see tulumaksu arvel, käibemaksu on juba tõstetud.

Majanduseksperdid hoiatavad, et maksude tõstmiseks on Portugalis varsti taluvuse piir käes.

Märgist mööda juba kaks aastat. Maksude tõstmine eelarveaukude lappimiseks on üks põhjus, miks inflatsioon on euroalal püsinud Euroopa Keskpanga sihiks seatud 2% piirist kõrgemal pea kaks aastat, ehkki majandus teeb vähikäiku.

Septembris püsis inflatsioon euroalal aasta baasil augustiga võrreldes muutmata 2,6 protsendi tasemel, ehkki esialgses hinnangus oli Eurostat prognoosinud inflatsiooni kiirenemist.

Teine põhjus on nafta hind. See on juuni keskpaigast ca 9,4% kerkinud, saades tõuke sanktsioonidest Iraanile, mida Euroopa Liit eile omalt poolt veelgi tugevdas. Samuti kannustab toormehindade tõusu suurimate keskpankade uus “rahatrüki voor” majanduse ergutamiseks.

Euroopa Keskpanga viimasele intressinõupidamisele järgnenud pressikonverentsil ütles keskpanga juht Mario Draghi, et inflatsiooni kiirenemine on tingitud ajutistest ja ühekordsetest teguritest, mistõttu keskpank selles hinnastabiilsusele ohtu ei näe.

Euroopa Keskpank prognoosib euroalal jätkuvalt inflatsiooni aeglustumist, ehkki algselt arvatust aeglasemas tempos. Septembris tõstis keskpank tänavuse inflatsiooniprognoosi keskmiselt 2,5%-le ja tuleval aastal 1,9%-le (juuni prognoos vastavalt 2,4% ja 1,6%).

Mida karta? Läinud nädalal ütles Euroopa Keskpanga juhatuse liige Benoit Coeure Saksa väljaandele Die Welt, et deflatsioonioht on euroalal isegi suurem kui inflatsioonioht, kuna majandus on uue languse lävel. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble hoiatas aga äsja Euroopa ja

Aasia rahandusministrite kohtumisel Bangkokis, et keskpankade erakorralised kriisimeetmed võivad suurendada just inflatsioonisurvet.

Draghi sõnul euroala võimalikku intressikärbet majanduse ergutamiseks viimasel nõupidamisel ei arutatud. Viimati kärbiti euroala enim jälgitud baasintressi määra tänavu juulis 0,75% tasemele.

Keskpanga jaoks raskendavad otsust suured vahed liikmesriikide inflatsioonitempos. Kui suurtes Lõuna-Euroopa riikides on inflatsioon kiirenenud, siis Saksamaal aeglustus hinnatõusu tempo septembris aasta baasil 2,1%-le. Ajaleht Financial Times kirjutas, et Saksamaa kantsler Angela Merkel kaalub juba võimalikke maksukärpeid, et aeglustuvat majanduskasvu tagant ergutada. Ja kui Saksamaa ergutaks tarbimist, ei võidaks sellest vaid üksi Saksamaa majandus.

Iirimaa ja Kreeka skaala teises otsas

Iirimaal ja Kreekas, mis on samuti raskustes euroala riigid, on inflatsioonitempo allpool euroala keskmist.Septembris oli hinnatõus Kreekas ELi kõigi riikide võrdluses kõige aeglasem – hinnad tõusid vaid 0,3 protsenti.Iirimaal tõusid hinnad septembris 2,4 protsenti.Läinud aastal tõusid hinnad Iirimaal euroala riikidest kõige aeglasemas tempos, mis on hakanud tasapisi alla tooma elukalliduse taset. See on küll veel üle ELi keskmise, kuid mitte enam 30 protsenti nagu 2008. aastal,  vaid läinud aasta andmetel 17 protsenti. Viies koht.