Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestis puuduvad kapitalistid

    Kapitalism, see inimese omandil, huvil ja vastutusel põhinev tootmisviis ei saa ilma kapitalistideta normaalselt eksisteerida.

    Tõeliste kapitalistide puudumist pole võimalik asendada ei koolituse ega ka palgaliste pensioni- ja teiste fondide juhtidega, sest nende ajahorisont ja vastutus jäävad liiga kasinaks. Eestimaa on selles mõttes veel keerulisemas olukorras, kui seda on võlgades Lääne-Euroopa. Meil pole kuigi palju ettevõtjaid, kes tõsise kapitalisti nime igakülgselt välja kannataks, rääkimata siis nende dünastiatest või vanast tõsisest ärikultuurist ja eetikast, mis hoiaks nende õigusi ja kohustusi tasakaalus. Ilmekaks näiteks, et see tõepoolest nii on, on meie arvukad JOKK-asjad.
    Kuid põhiline takistus paistab siin siiski olevat rahvusliku ärimeeskonna ja tema mõjukuse vähesus. Kuivõrd aga arengutingimuste loomine sõltub suurimal määral meist endist, hakakem siis ükskord tõsisemalt mõtlema ka sellele, kuidas Eestimaal võiks välja kujuneda selline vastutustundlik kapitalistide kiht, kes tahaks ja suudaks üheskoos intelligentsiga võtta endale vastutuse rahvuse tuleviku pärast, ja saagem aru, et selle töö vedamine on meie endi, mitte välisinvestorite ülesanne.
    On üldiselt aktsepteeritud, et filosoofid ja kirjanikud tunnevad inimest paremini kui ökonomistid. Samas ei ole majandusinimesed eriti tihti tahtnud tunnistada seda, et mõni kirjanik oskab palju paremini tajuda ka seda, mida inimese ja ühiskonna muutumine  majanduse käekäigule kaasa toob. Nii näiteks ütles Aleksander Solženitsen oma esimesel suurel esinemisel vabas maailmas, Harvardis 1978. aastal, et ta on küll õnnelik vabasse maailma jõudmise pärast, aga ei taha, et ka tema kodumaast saaks koht, kus inimestel on ainult õigused, kuid pole kohustusi. Ta väitis, et vabadus iseenesest ei lahenda kõiki elus üleskerkivaid probleeme ja meie ajastu häda on, et koos vabaduse suurenemisega on järjest enam kaduma läinud see, mis tasakaalustas inimese vabadusi selliselt, et need ei saaks tekitada kahju.
    Ta rääkis vabadustest süsteemis usu, vastutuse ja kohustustega. Sedasama rääkis ta ka perestroika päevil kodumaale naasmisel, kuid pean tunnistama, et siis ta jutt mulle mingit erilist muljet ei avaldanud. Taipasin tema sõnade sügavat mõtet alles hiljaaegu Rothschildi Banque Privee endise tegevdirektori G.C. Karlweisi mõtisklusi lugedes. Samas sain aru ka sellest, et ei Karlweis ega ka mina polnud ainukesed, kes Solženitseni sõnumi lahti mõtestamata jätsid.
    Maailmas ei arvestatud ju eelnenud kümnenditel sellega, et tulevikukriisid ei ole enam puhtalt  kas majandus-, finants-, ega ka võlakriisid, vaid eelkõige moraalikriisid. Kriisid, mida olulisel määral hakkab võimendama tõsiasi, et ettevõtete juhtimine on läinud omanikelt üle palgatöötajatele. Olukord, kus anonüümne pangandus- ja muu personal saab teha teiste inimeste rahaga, olgu nendeks hoiustajad või aktsionärid, mida tahes. Mängida järjest riskantsemaid mänge raha- ja väärtpaberiturul ning seda sellistel tingimustel, kus riskijaks on need, kes oma raha ühel või teisel kombel nende kätte on usaldanud, aga mitte mängijad ise.  Ja seda just neil põhjustel, millest rääkis Solženitsen üle 30 aasta tagasi.
    Oli ju pangandus ja muu ettevõtlus püsinud sajandeid nimedel ja nimede reputatsioonil. Pankurid vastutasid viimase sendini oma tegude eest ja oli arusaadav, et sellises olukorras toimisid nad ääretult ettevaatlikult. Nad olid kapitalistid  selle sõna kõige ulatuslikumas tähenduses.
    Tänapäeval võivad aga teiste inimeste rahaga spekuleerinud suured krediidiasutused liiga tihti minna allavett, kõhud ülespidi, aga nende juhid, nagu kriis on näidanud, võivad võtta töölepingus ettenähtud boonuseid ka siis, kusjuures viimaste maksmise allikas on riigi rahakotist panga päästmiseks antud toetus.
    Kaotajaks on aga anonüümsed maksumaksjad ja peaaegu sama tundmatud omanikud. Kuigi veel aastat 50 tagasi rahamaailmas asjad nii ei käinud, hakkasid selle aja tundlikumad ajud juba siis alanud muutuste pärast muret tundma. Nii mäletab E.G. Karlweis, kuidas Edmond Rothschild juba möödunud sajandi 60ndate alguses tundis tõsist muret pankade vastutuse ja moraali hajumise pärast.
    Vana parun oli leidnud, et ärikoolid ei kasvata ega saagi kasvatada vastutustundlikke pankureid, vaid et seal koolitatakse müügimehi, juhte ja halvemal juhul isegi avantüriste. Et palgatud ja teiste inimeste rahaga opereeriv inimene on väga erinev oma rahaga vastutavast inimesest. Et inimest ei saa kapitalistiks koolitada, vaid selleks tuleb teda kasvatada. Tagasi vaadates tuleb tunnistada, et tal oli paljuski õigus.
    Praegu seisame vastamisi kahe tõsiasjaga. Esiteks, et kaks inimpõlve palgatud ja koolitatud juhte, kes on käsutanud teiste inimeste raha, on suutnud maailma äratundmatuseni muuta. Praegune elustandard pole võrreldav poole sajandi tagusega. Kogu elu on muutunud: inimesed reisivad, spordivad, puhkavad, tarbivad enam kui kunagi varem; nad vahetavad oma töö ja elukohti, ameteid, elukaaslasi jne. Perekondlikud sidemed on asendunud  huvitavamate ja kasulikumatega.
    Teiseks on koos sellise arenguga lagunenud ka moraal. Asi, mis seni oli hoidnud inimeste vabadust ja kohustusi tasakaalus. Näiteks 1872. aastal Saksamaal, kui Alfred Krupp oli 12 nädalat kaevurite streigi üle mõelnud ja andnud välja firma edasise arengu kindlustamiseks oma kuulsa Generalregulatiivi. Dokumendi, kus samaaegselt firma töötajate kohustuste ja õigustega olid fikseeritud ka firma kohustused.  Tõtt öelda ei pidanud Saksamaa esitööstur õigeks võtta endale piiratumaid kohustusi, kui tänapäeva heaoluriik endale on võtnud. Pigem vastupidi, lisaks pensioni-, haigus- ja elukindlustusele, töötuse abirahadele, koolide, lasteaedade ja haiglate jne ehitamisele ehitas ta ka kirikuid. Muu seas tuli firmal aeg-ajalt ka nende kohustuste täitmiseks raha laenata, kuid elu näitas, et see polnud asjatu.
    Kuid tänapäeval nii enam ei mõelda. Karlsweis igatahes väidab igasuguse kõhkluseta, et ainukeseks asjaks, mis nüüd loeb, on jäänud raha tegemine. Hulga raha tegemine, sõltumata tegemise meetodist. Mul pole alust arvata, et endise pankurina ta asja ei tunneks. Liiatigi toetab sellist vaatenurka vaoshoitud moel ka Alan Greenspan, kes luges üheks oma kahest suurimast eksitusest seda, et ta ei osanud oma ametisolemise ajal palgaliste pangajuhtide vastutustunnet õigesti hinnata. Et ta oli uskunud, et kasutuseloleva pangajuhtide tasustamise süsteemi puhul on aktsionäride huvid kõige paremini kaitstud.
    Ning järsku tundus see kõik  mingil imelikul kombel natuke tuttav olevat. Midagi taolist võisime ju kohata ka kuulsusrikkusetult ajalukku läinud töörahva riigis, kus sisuline ja moraalne vastutus oli mitmesugustel põhjustel sootuks kadunud ning igasugused asjapulgad said neile käsutada antud varaga vastutustundetult manipuleerida, toota rämpsu või simuleerida tootmist, hoida pabereid ja näitajaid sellisena kui vaja, trikitada nendega maksimaalse kasu saamiseks.
  • Hetkel kuum
Uuring: klienditeenindus 400 protsenti paremaks? Tehtav!
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Värske uuring tõestab, et atraktiivne müügi- ja teeninduskeskkond parandab klienditeenindajate hoiakuid kordades ning ettevõtjail oleks kasulik sellega arvestada, kirjutab koolitus- ja testostufirma Trendline Analytics juht Eero Palm.
Wall Streeti päev otsa kestnud pinev ootus lõppes lahja lõpuga
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Põllumeestele antakse 19 miljonit toetust biometaani tootmiseks
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Pärnumaa mööblitööstus joonistas sahtlisse kärpeplaani
Puidust dekoratiivtooteid valmistav AS Preab teatas töötukassat 17 inimese koondamise kavatsusest, tegevjuht Rauno Mikkori sõnul näitab aeg, kas sellist sammu on üldse vaja astuda.
Puidust dekoratiivtooteid valmistav AS Preab teatas töötukassat 17 inimese koondamise kavatsusest, tegevjuht Rauno Mikkori sõnul näitab aeg, kas sellist sammu on üldse vaja astuda.