Vaid vandeselts pelgab avatust ja läbipaistvust

Paraku seda ei juhtunud, sest riigikogu juhatus otsustas uurimisorganeile komisjonis räägitu salvestusi mitte anda. Riigikogu esimees Ene Ergma oli palvest koguni häiritud ja leidis, et üks riigivõim segab sellise sooviga teist “põhiseaduslikke ülesandeid täitmast”.

Äripäevale jääb arusaamatuks, millise ülesande täitmist nimetatud lindistuste ja maksupoliitika kujundamise avalikustamine oleks takistanud. Kui komisjonides toimuv oleks täna tõesti avalik ja läbipaistev, ei peaks üksteist selliste soovidega “tülitama”.

Huvide läbipaistvus. Üks parlamendi põhiseaduslikest ülesannetest on seaduste vastuvõtmine, mis on ka Pallingu võimalikus pistisejuhtumis keskne teema. Et huvirühmad oma tahtmist seadusesse tahavad suruda ehk lobistada, ei ole midagi uut ega taunimistväärt.

Huvid on ühiskonnas alati olnud ja on ka edaspidi ning nende eest seismine on ainult tervitatav. Küll saab seaduste sündi muuta läbipaistvamaks, et huvide kaitsmine ei käiks salaja või segaselt. Lobitöö on demokraatliku protsessi osa, kui huvide kaitsjad deklareerivad oma motiive avalikult.

Salastamiseks põhjust pole. Mööname, et on valdkondi, mille puhul võib detailide salastatus olla õigustatud ja mõistlik – näiteks riigikaitset puudutavad küsimused-teemad. Pallingu juhtum – pakendiaktsiis ja sellega seonduv – selliste teemade hulka aga kindlasti ei kuulu.

Juhtisime komisjonides toimuva avalikustamise tähtsusele viimati tähelepanu tänavu märtsis, mil alles konkurendi sekkumine pani riigikogu keskkonnakomisjoni kahe turuosalise seadusse täienduse surumisele pidurit tõmbama.

See on vaid üks näide, kuidas huvigrupid praegu Eestis seadusi endi huvides kujundada püüavad. Eeskujuks toodav näide see samas pole.

Infovari. Salajane ajastu algas parlamendi töökorda reguleeriva seaduse muutmisega 2004. aastal. Sellest ajast on riigikogu koduleheküljel üleval olevad protokollid, sealjuures keskkonnakomisjoni, minimalistlikud ja neist ei ole võimalik tuvastada arutelude detaile – näiteks, kelle ettepanekul mõne otsuseni jõuti. Samas istungid salvestatakse, olemas on ka stenogrammid, mille väljastamise üle otsustab riigikogu juhatus.

Avatuseks vajalik on seega juba olemas, pidurdudes tahtmise taha – formaalselt on, tegelikult mitte. Räägitu fikseerimisele saab komisjonide tööd veel lihtsate sammudega ja kiirelt selgemaks muuta – näiteks täiendada ja parandada eelinfot, et oleks avalik, millega parlamendiliikmed tegelevad. See aitab vältida üllatusi neile, keda loodav seadus puudutama hakkab. Praegu näeme eelinfot vaid käimasoleva nädala kohta.

Teeme ära. Äripäev pooldab avatud ja läbipaistvat ettevõtlust ning ühiskonda. Läbipaistev seaduste loomine tähendab võimalikult laia ringi huvirühmade kaasamist – see aitab tagada, et seadused ei sünni kiirustades ning valmiksid arutelu korras, analüüsi ja konsensusega.

Samuti on kaasamine oluline seaduseloojaile endile, kes ei pruugi mõne valdkonna esmapilgul väikesena tunduva muudatuse mõju hoomata. Lisaks aitab see avalikkusel poliitikast ja selle kujunemisest aru saada.