22. oktoober 2012 kell 21:00

Euroopa tõsiseltvõetavaks

Euroopa Liidus toimuvate arengute peaküsimus pole kaugeltki vaid võlakriisi leevendamine. Vaid kuidas suuta vananeva elanikkonna, kahaneva tööharjumuse, võlgadele rajatud petliku heaolu ja maailmas uute atraktiivsete mõjukeskuste kiire esilekerkimise tingimustes säilitada konkurentsivõime ja tõsiseltvõetavus.

Mitmed analüütikud on viidanud, et ELi praeguste sõlmprobleemide üks tekkepõhjuseid seisneb ühenduse järkjärgulises kaugenemises kodanikest ja demokraatliku järelevalve defitsiidi suurenemises. Ühest küljest ütleb meid ümbritsev reaalsus, et ilma tihedama lõimumiseta on ELi tulevik pärsitud või koguni määratud marginaliseerumisele.

Teisalt pole aga Euroopa poliitikutel olnud piisavalt selgroogu ega visiooni kodanikele eesseisvaid valikuid lahti seletada. Ka Eestis tuleb vaadata kaugemale ühest valimistsüklist ning mõelda tõsiselt, mis saab Euroopast ja milline on Eesti roll uue muutuva ELi kujundamisel. Praegu on Eestis hea pinnas sisuliseks ja tulevikkuvaatavaks aruteluks. Viimase Eurobaromeetri küsitluse kohaselt usutakse just Eestis kõige enam – 2/3 vastanutest –, et EL väljub kriisist tugevamana. See peaks meid survestama parimate lahenduste otsimisele ning aktiivsele osalusele Euroopa jätkuvas ehitamises.

ELi ja eriti eurotsooni vastutustundliku liikmena on Eestil kaugelt rohkem põhjust olla senisest palju nõudlikum partner ühtsema ja tugevama Euroopa kujundamisel. Seejuures on võimalik juba preagu palju saavutada olemasolevaid kokkuleppeid järgides ning põhimõtteid austades. Meil tuleb senisest veelgi jõulisemalt töötada Euroopa Liidu tõeliselt vaba ja avatud siseturu kujundamisel, haridus- ja teadustegevuse tähtsustamisel kogu ühenduse tasandil ning liikmesriikide omavahelist konkurentsi piiravate tõkendite eemaldamisel.

On selge, et Euroopa Liidus on ees tõsiste valikute aeg. Need valikud on senistest ühenduses tehtud otsustest põhimõttelisemad ja kokkuleppimiseks keerulisemad. Me veel ei tea, millisel viisil ja kui kiires muutumises Euroopa Liit on.

Küll teame aga kindlasti seda, et Eesti parema tuleviku huvides on ühtse, atraktiivse ning tulevikku suunatud ühenduse kujundamine. Ühtse Euroopa idee ja teostus peab muutuma eliidiprojektist Euroopa kodanike tahteavalduseks. Vaid siis on ühenduse vundament vankumatu ning vastupidav ka kõige karmimatele väljakutsetele.

Hetkel kuum