Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigieelarve lugemise katkestas tööaja lõpp

    Riigikogu täiskogu alustas täna 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimest lugemist, mis jäi täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli.

    Täiskogu ees eelarvet tutvustanud rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et riigieelarve koostamisel ollakse taas olukorras, kus maailmamajanduse taastumine on sattunud küsimärgi alla ning potentsiaalset kasvu hoiavad tagasi mitme euroala riigi võlaprobleemid.
    Ligi väitel on Eestil 2013. aastal taas euroala kõige kiiremini kasvav majandus, mille kasvutempo jääb prognoosi kohaselt 3%-le. „Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal siiski veel 0,7% SKP-st puudujäägis, kuid Euroopa kontekstis on see väga hea tulemus. Peamine defitsiidi tekitaja on jätkuvalt keskvalitsus, eelkõige puudujääk pensionikindlustuses,“ jätkas Ligi.
    Eesti võlakoormus püsib tuleval aastal Euroopa Liidu madalaimana, 12% juures SKP-st, ning suureneb pea ainult EFSF-i garantiide mõjul. Euroalariikide keskmine võlakoormus on 83% SKP-st. 2013. aasta eelarve kohaselt suurenevad riigieelarve tulud 163,1 miljoni euro ehk 2,2% võrra 7,5 miljardi euroni ning kulud –  1,1% võrra 7,7 miljardi euroni.
    Üldine maksukoormus langeb Ligi sõnul 32,6 %-le, mis on viie aasta madalaim tase.
    Minister kinnitas, et riigi järgmise aasta kulutused on planeeritud vastutustundlikult, arvestades pikaajaliste mõjudega. Samal ajal on võimalik järgmisel aastal suurendada inimeste sotsiaalset turvatunnet. Rakenduvad vajaduspõhised lastetoetused, tõuseb valitsemisalade palgafond, suurenevad pensionid, samuti töötutoetused.
    „Võrreldes Euroopa Liidu riikidega panustame endiselt suhteliselt enam haridusse, kultuuri, riigikaitsesse ja sisejulgeolekusse. Haridusreformidele kulutab riik järgmisel aastal üle 18 miljoni euro enam. Sellega tagab valitsus vajaduspõhised õppetoetused, reformib kutseõppekavasid ning üldhariduse koolivõrku. Kultuurivaldkonna eelarvega on tagatud Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamine ning kaitse eelarve püsib 2%-l skt-st. Mahult suuremad kulude kasvud on seotud sotsiaalse kaitse suurenemisega: riiklikud pensionikindlustuse kulud kasvavad 93,3 miljonit eurot, Haigekassa ravikindlustuse kulud 55 miljonit ning riigi poolsed kohustusliku kogumispensioni maksed 9 miljonit eurot. Riik maksab eri sotsiaaltoetusi keskmiselt 1677 eurot inimese kohta.“ lisas minister.
    Valitsussektori investeeringute maht järgmisel aastal väheneb. Alla poole – 48% investeeringutest tehakse tuleval aastal välistoetustest. Riigieelarveliste ja Riigi Kinnisvara ASi investeeringute maht kasvab 44 miljoni euro võrra ning moodustab üle veerandi valitsussektori investeeringute mahust. „Suuremad objektid on seotud teehoiu, vee- ja jäätmemajanduse ning haigla- ja hoolekandevõrgu infrastruktuuriga, kuhu suunatakse vastavalt 195,6, 161,9 ja 46 miljonit eurot,“ märkis Ligi.
    Riigi tegevuskulud järgmisel aastal suurenevad. Lisaks valitsemisalade palgafondide suurenemisele 4,4% võrra vähemalt, on oluline osa kasvust seotud kaitseväe eriotstarbelise varustuse, teehoiu, riigi kinnisvara rendimaksete ning haridusreformiga.
    „Kokkuvõtvalt saab järgmise aasta eelarve kohta öelda, et see on üle mitme aasta esimene, kus me korraga suurendame avaliku sektori töötajate palku ning eri sotsiaaltoetusi, sealhulgas pensione, lastetoetusi ning töötutoetusi. Muudatusteks on ruumi andnud ka valitsemisalade sisemised ümberkorraldused, seda nii lastetoetuste jagamise kui ka haridusreformi ettevalmistamisel. Kokkuvõttes toob  eelarvesse lisaraha tõhusam töö, mitte unistamine ja nõudmiste esitamine. Eelarvepoliitika peaküsimuseks jääb pikk vaade reaalsetele vajadustele ja võimalustele,“ lõpetas oma ettekande rahandusminister.
    2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine jätkub kolmapäevasel istungil.
     
     
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Nädala lood. Aadrilaskmine EKREs, armastatud veebipood koondab ning ühisrinne Poola firmade vastu
Selle nädalal püüdsid Äripäeva lugejate tähelepanu segadsed ajad EKREs, aga ka Eesti ettevõtjate koondumine Poola konkurendi vastu.
Selle nädalal püüdsid Äripäeva lugejate tähelepanu segadsed ajad EKREs, aga ka Eesti ettevõtjate koondumine Poola konkurendi vastu.
Eesti Pank tõstis pisut majanduskasvu ootusi
Tänavune majanduslangus tuleb pisut väiksem ja tuleva aasta majanduskasv pisut järsem, kui veel kolme kuu eest võis oodata, selgub keskpanga majandusprognoosist. Sellel on üks aga.
Tänavune majanduslangus tuleb pisut väiksem ja tuleva aasta majanduskasv pisut järsem, kui veel kolme kuu eest võis oodata, selgub keskpanga majandusprognoosist. Sellel on üks aga.