Tarbija järjest ettevaatlikum

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tarbijabaromeetri küsitlus näitas, et tarbijate kindlustunne oktoobris võrreldes septembriga langes ja indikaator oli –15 (septembris –10). Kindlustunne on nüüd 5 punkti allpool ajaloolist keskmist (–10). Halvenesid ootused riigi ja oma pere majandustuleviku suhtes ning töötuse prognoos.

22% küsitletutest hindas oktoobris, et Eesti majanduse olukord on 12 kuu pärast parem kui praegu, 31% ootas sama olukorra püsimist ja 38% kartis halvenemist (saldo septembris –3, oktoobris –12).

Oma pere majandusolukorra prognoosi suhtes oldi veelgi ettevaatlikum: 18% küsitletutest hindas, et nende pere majandusolukord on aasta pärast parem, 37% arvas, et sama olukord püsib ja 38% pelgas olukorra halvenemist (saldo septembris –5, oktoobris –14).

Murelikumad on oma pere majandusolukorra tuleviku pärast eakamad inimesed – üle 65a vanuste inimeste hulgas arvas 62% küsitletutest, et nende majandusolukord halveneb. Naised on tunduvalt pessimistlikumad kui mehed. Nii arvas 25% meestest, et majandusolukord paraneb, 36% eeldas sama olukorra püsimist ja 36% kartis halvenemist. Naistest lootis paranemist 13%, samaks jäämist 39% ja 42% kartis halvenemist.

53% küsitletutest hindas oktoobris, et tuleb oma peres rahaga igapäevaselt ots-otsaga välja (nii palju kui teenib, ka kulutab), säästab 39% peredest ja võlgadega maadleb või elab varasemate säästude arvel 8% peredest.

Kuna paljud pered tulevad oma pere-eelarvega napilt välja, siis vaadatakse hoolega hindasid. Arutelud uuest aastast ees ootava elektri hinna tõusu üle ja maailmaturul tõusnud toormehinnad (toit, energiakandjad) on oluliselt suurendanud ka tarbijate inflatsiooniootusi (saldo augustis 26, septembris 34, oktoobris 49) ja see tähendab jätkuvat survet palkadele.

Tarbijate kindlustunde alanemise kaudsed põhjused on hirm hinnatõusude ees ja Euroopa majanduskliima jätkuv jahenemine. Võib oletada, et ka mure tervishoiuteenuste katkemise pärast (arstide streik) suurendas elanike ebakindlust.

Autor: 1321-aripaev