• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus seadus lõpetab tuulikute rajamise?

    Ettevalmistamisel elektrituruseaduse eelnõusse kirjutatud piirang välistaks taastuvenergiatoetuse saajate nimekirjast pea kõik praegu üle Eesti arendusfaasis olevad tuulepargid ja paneks sisuliselt seisma uute tuulikute rajamise, teatas tuuleenergia tootjaid ja arendajaid ühendav Tuuleenergia Ühendus.

    Ühenduse kõneisiku Alan Senkeli kinnitusel teenib eelnõu üksnes praegusel ajal juba elektrit tootvate ettevõtete omanikke ning sisuliselt välistab Eestis uute tuuleelektrijaamade rajamise. "Kõige kurvem on see, et sisuliselt tuleb korstnasse kirjutatada ettevõtjate poolt mitmetesse tuuleparkidesse ettevalmistusfaasis juba tehtud investeeringud," selgitas ta.
    "Eelnõu kohaselt oleks taastuvenergia toetuse saamise õigus tagatud üksnes sellistele tuuleenergia tootjatele, kel seisuga 15.07.2012 on kas tootmisseadme ehitamiseks väljastatud ehitusluba või siis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõusolek osaleda projektis kaasrahastajana,” kinnitas Senkel.
    Tema esindatav seltsing ühendab 77% Eestis töötavatest ja rajamisel olevatest  tuuleenergiaparkidest koguvõimsusega kuni 1560 MW.
    Tuuleenergia Ühendus pole Senkeli sõnul rahul, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kirjutab seadust tuulenergeetika turuosaliste enamuse arvamust küsimata, rääkimata dialoogist, mida võiks ministeeriumilt ja valitsuselt eeldada taolise energeetika tulevikku oluliselt mõjutava seaduse loomisel.
    Senkel rõhutas, et taastuvenergiatoetuse idee pole maksta peale taastuvkütusest toodetud energiale, vaid aidata investeerida uute tootmisvõimsuste rajamisse.
    Investeerimisotsuse tegemise kontekstis on kõigi taastuvenergia liikide puhul oluline võrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimise aeg ning just seda tuleb arvestada toetusõigusliku elektri koguse kindlaksmääramisel, märkis ta.
    "Eelnõud tuleks muuta selliselt, et taastuvenergia toetuste saamine oleks tagatud kõigile tuuleenergia tootjatele, kellel hiljemalt 15. juuliks 2012 oli sõlmitud liitumisleping võrguettevõtjaga," sõnastas Senkel ühenduse esitatud parandusettepaneku.
    Tuuleenergia Ühendus hõlmab nii praeguseid elektritootjaid kui rajamisel olevaid tuuleparke, mille kohta on Elering põhivõrguettevõtjana langetanud otsuse nad Eesti elektrisüsteemiga liita.
    Eleringiga sõlmitud liitumislepinguga on tuuleparkide rajajad võtnud väga suured kohustused ning nende täitmine nõuab suuri investeeringuid juba enne, kui algab projekti teostamise ehituslik faas kohaliku omavalitsuse antava ehitusloa alusel, teatas ühendus.
    Senkel toob näitena välja, et ühe konkreetse arendamisel oleva tuulepargi liitumistasu ilma käibemaksuta on 10 miljonit eurot, mis kuulub 20% ulatuses tasumisele pärast liitumislepingu sõlmimist ning täiendava 50% ulatuses juba enne võrguettevõtja poolt liitumispunkti rajamise alustamist.
    "Eeltoodust nähtub, et tuulepargi arendaja peab täiesti reaalseid suuremahulisi kulusid kandma tunduvalt varem kui tavapäraselt algab tuulikute endi püstitamine ning iseenesest mõistetavalt eelneb selliseid kohustusi ette nägeva liitumislepingu sõlmimisele põhjalikult kaalutud investeerimisotsus," rääkis ta.
    Tuuleenergia Ühendus koondab endas Eesti Vabariigi tuuleenergia tootjaid ja arendajaid, kes on ellu viimas pikajalist arengukava, et ehitada valmis kogu planeeritav võimsus ajavahemikul 2013–30.
    Seltsingusse kuuluvad Päite-Vaivina Tuulepark (võimsusega 75 MW, OÜ Est Wind Power, OÜ Adepte osalusega äriühing), Varja Tuulepark (kavandatava võimsusega kuni 150 MW, OÜ Raisner, OÜ Adepte osalusega äriühing), Nasva Sadama Tuulepark (võimsusega 4,3MW, AS Baltic Workboats), Aidu Tuulepark (võimsusega 100 MW, Kindel Vara OÜ), Sauga Tuulepark (võimsusega kuni 150 MW, Eurowind OÜ), Võiküla Tuulepark (võimsusega 11 MW, Estwind Energy OÜ), Salme Tuulepark (võimsusega 5,2 MW, Eesti Elekter AS), Eesti Tuuleelektrijaam I - Vaivara Tuulepark (võimsusega kuni 500 MW, Roheline Elekter AS), Eesti Tuuleelektrijaam II - Sirgala Tuulepark (võimsusega kuni 500 MW, Roheline Elekter AS), Sõrve Tuulepark (võimsusega 0,7 MW, Meritreid OÜ), Paikuse Tuulepark (15,9 MW, Elektri Energia AS), Aseri Kestla-Kõrkküla Tuulepark (15 MW, Alikonte OÜ), Purtse Tuulepark (30 MW, Alikonte OÜ), Sikassaare Tuulepark (1,5MW, Stacey OÜ) ja Aburi Tuulik (1,8 MW, Green Electric OÜ).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.