• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi pangad välgutavad muskleid

    Olukorras, kus ülejäänud Euroopa pankadest on alles jäämas vaid kunagise hiilguse hale vari, suudavad Rootsi pangad enda tulusid, kasumeid ja kapitalinõudeid suurendada, hoides samal ajal kulud rangelt kontrolli all.

    Viimasena Rootsi suurest nelikust (Nordea Bank, Swedbank, SEB, Svenska Handelsbanken) teatas eile enda kolmanda kvartali majandustulemused riigi kolmas ning Baltimaade suuruselt teine pank SEB. Ühtlasi võivad nii eestlased kui ka rootslased rõõmustada, sest raha hoidmiseks turvalisemat valikut ilmselt mitme tuhande kilomeetri raadiuses ei ole.
    Karmid nõuded. Just tugevad kapitalinõuded, mis on kaugelt üle nõutava taseme  täidetud, on see, mis Rootsi panku teistest Euroopa konkurentidest eristab. Teises kvartalis olid Euroopa kolm kõige paremini kapitaliseeritud panka Rootsist – Svenska Handelsbanken, Swedbank ja SEB – ning kolmandas kvartalis ilmselt pingerivis muutusi ei tule.
    Handelsbanken omab 17,9% juures kõige kõrgemat esimese taseme põhi-omavahendite (core Tier 1) suurust. Swedbank on septembri lõpu seisuga teine 17,3%ga. SEB-l oli kolmanda kvartali lõpus core Tier 1 16,5% ning 12,2%ga oli suurest nelikust kõige nõrgem Nordea. Nagu kõrvalolevast tabelist näha, siis on pangad on sellele nõudele suurt rõhku pannud ning buumiajaga võrreldes ollakse näitajat kasvatatud kolm korda.
    Rootsi pangandussektor on riigi majandusest neli korda suurem, mistõttu nõuab valitsus pankadelt esimese taseme põhi-omavahendite suuruseks riskiga kaalutud varadest vähemalt 10% alates järgmisest aastast ja 12% alates 2015. aastast. Mõistagi pole need numbrid ühelegi Rootsi suurpangale väljakutsuvad.
    Võrdluseks on Basel III kapitalireeglite all nõutav määr kõigest 7%, samas kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus on osale pankadele kehtestanud ajutise 9% määra.
    On ka muresid, kui optimism säilib. Bloomberg TV-le antud intervjuus ütles Swedbanki tegevdirektor Michael Wolff, et Rootsis peavadki olema rangemad nõuded, sest tegu on väikese ja välisteguritest sõltuva majandusega. “Uute kapitalireeglite valguses oleks adekvaatne esimese taseme põhi-omavahendite suurus Swedbankile 13,5–14%,” lisas Wolff.
    Kui SEB kolmas kvartal vastas ootustele ning Nordea jäi prognoosidele alla, siis Swedbank ja Handelsbanken särasid enda tulemustega. Neist viimane ehk Handelsbanken tegi 3,25 miljardi Rootsi kroonise (375 miljonit eurot) puhaskasumiga firma ajaloo parima kvartali. Positiivse sõnumiga investoritele tuli Swedbank, kes teatas priskest kasumist ja ütles, et jagab ilmselt täiendavat kapitali ehk siis raha investoritele.
    Samas pole kõik ideaalne ka Rootsi pankadel. Sarnaselt teiste Euroopa konkurentidega on kõigi nelja suurimaks väljakutseks osutunud tulude suurendamine, sest keskpangad on majanduse elavdamiseks alandanud baasintressimäärasid. Lisaks on senisest nõrgem nõudlus aktsiatele vähendamas pankade aktsiamaaklerite ja nõustamisteenuste tulu.
    Vastupidiselt suurele hulgale analüütikutele olen endiselt Rootsi pankade suhtes positiivselt meelestatud. Olen ligi kaks aastat olnud SEB aktsionär, kuna soovisin toona pangandussektorisse investeerida, olin kindel Rootsi pankade paremas võimekuses võrreldes teiste pankadega.
    Isegi kui Rootsi tõstab eluasemelaenude riskitasemeid, siis kõigi kolme panga, v.a Nordea,  esimese taseme põhi-omavahendite suurus peaks mugavalt ületama valitsuse nõutavat 10% piiri. Samuti on pangad saanud väga hästi hakkama kulude juhtimisega ning näiteks Swedbank ütles, et 2013. aasta kulud tulevad väiksemad kui sel aastal.
    Kindlustunne loeb. Võib-olla pole praegu just parim aeg aktsiate soetamiseks, sest keskmiste hinnasihtidega võrreldes on vähe tõusuruumi –SEB 2,2%, Handelsbanken 3,7%, Swedbank 8,4%, Nordea 17%.
    Kes aga soovib ilmtingimata panustada pangandussektorisse, siis kasvuaktsiat ei tasu Rootsist otsida, kuid suuri kaotusi ei pea samuti kartma. Seni, kuni ülejäänud Euroopa pangandus on põlvili (Santander teatas eile 94% kukkunud kolmanda kvartali kasumist), liigub rohkem raha Põhjamaadesse ning lisab tugevust ka sealsele pangandussektorile, sest ebakindlatel aegadel pakub Rootsi investorile sama palju kindlustunnet nagu kolmepunkti turvavöö ja õhupadi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Ulla: kui kukud, tõuse ja proovi uuesti!
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Meta jääb vähemalt Nasdaqil esialgu Facebookiks edasi
Nime Meta Platformsiks vahetanud Facebook kaupleb veel mõnda aega Nasdaqi börsil vana sümboli FB all.
Nime Meta Platformsiks vahetanud Facebook kaupleb veel mõnda aega Nasdaqi börsil vana sümboli FB all.
Põllumajandustootjate TOP: olukord on pinev, aga samas ka põnev
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Digi-Eesti lööb Dubai Expol laineid burgeriga
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.