Läkitagem Erkki Raasuke riigitalle rookima

Äripäeva hinnangul on veel terve rida asutusi, mille kallale tasub Raasuke saata. Esmajärjekorras tuleb ette võtta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Aastaid seadusi eirates ettevõtjatele raha jaganud EAS on nüüd hädas neilesamadele ettevõtjatele sobivate lahenduste leidmisega, välistamaks olukorda, et firmad peavad saadud raha tagasi maksma.

Kolmapäeval erakorralisele nõupidamisele kogunenud EASi juhtkond suutis mingi lahenduse leida ebaseaduslikult jagatud 1,8 miljonile eurole, kokku on problemaatilisi toetusi aga 8,5 miljoni euro jagu.

Pragmaatilise meelega Raasuke vaataks kogu toetuste jagamise süsteemi terava pilguga üle ja lahendaks selle olukorra ilmselt paari kuuga: just nii palju on tal siiamaani aega kulunud ühe asutuse tulemuslikuks korrastamiseks.

Reform oleks huvitav väljakutse. Kui EASis kord majas, tasub Raasukesel kiigata Muuga konteinerterminali ehitusega riigikontrolli kriitikatule alla sattunud Tallinna Sadamasse. Riigikontroll tegi augustis Põhja ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate, milles viitab Tallinna Sadama võimalikule riigi raha raiskamisele ja 2,4 miljoni euro eest riigiettevõttele kahju tekitamisele. Tõsi, sadama juhtkonna tellitud analüüs ei leidnud küll endal mingit süüd ja näitas hoopis näpuga riigikontrolli kehva töö peale.

Ja ärgem unustagem valitsevat Reformierakonda, mille raamatupidamise ja juhtimistavade ülevaatamine oleks Raasukesele kindlasti tõeliselt huvitav ning loominguline väljakutse.

Raasukesi oleks rohkem vaja. Sarkasmi kõrvale jättes – riigisüsteemi on vaja palju rohkem selliseid juhte nagu Erkki Raasuke. Selliseid, keda poliitilised mängud ei huvita ja kes on piisavalt jõukad, et mitte kiusatusse sattuda.

Erasektorist tulnud tippjuhina on Raasuke eesmärgile keskendunud, ei demagoogitse ega vahuta niisama. Hea oli vaadata teda esinemas Estonian Airi pressikonverentsil, kus ta konkreetselt ja ilustamata rääkis ettevõtte kehvast seisust.

“Mul on praegu selline võimalus ja aeg, et ma saan toimetada ja anda oma panust nii, et ma teen seda suuresti hea tahte baasilt,” ütles Raasuke märtsis Äripäevale intervjuud andes. 2011. aasta augustis Swedbankist lahkunud mehel on tänu kuldsele käepigistusele võimalik suuresti heast tahtest ja uudishimust riigisektoris toimetada 2013. aasta augustini, sest kaks aastat ei tohi ta konkurentide juures töötada.

Ka Partsi tooli võiks kõigutada. Kuna suure tõenäosusega ootavad Raasukest selle tähtaja kukkumisel juba mitmed magusad pakkumised erasektorist, tuleks riigijuhtidel seni Raasukese kogemust maksimaalselt ära kasutada. Kui nood riigiisad muidugi ei karda enda jalgealuse hõredakskulumist.

Näiteks võiks Raasuke pilgu peale heita ka neile põlevkivikatelde ehitamise lepingutele, mis majandusminister Juhan Partsi tooli kõigutavad. Kas on tegu tarbetult võetud liialt suurte kohustustega või mitte, seda peaks üks endine pankur suutma kiiresti ja täpselt hinnata.