Peaminister Ansip: mina ei valeta!

Samuti ütles valitsusjuht, et Reformierakonna liikmed julgevad oma arvamust välja öelda, mitte ei karda seda.

Järgneb intervjuu, mille Äripäev tegi eile Andrus Ansipiga valitsuse pressikonverentsil.

Kuidas me saame usaldada valitsust, mille liikmed on oma erakonna varjatud rahastamise teemal avalikult valetanud? Kas nad valetavad ka teistes olulistes küsimustes? Ma vastaks ebaviisakalt küsimusele küsimusega, et kes on avalikult valetanud.

Peaminister, justiitsminister. Ei vasta tõele.

Vaatasin selle ja eelmise nädala arvamuskülgi ajalehtedes ja portaalides. Mitte ükski kommentaator ei lähtu Teie positsioonist. Kõik usuvad Meikarit ja peavad teid valetajateks. See on nüüd üksjagu põhjendamatu üldistus. Ma soovitaksin teil minna vaatama näiteks Vanemuisesse “Cabaret” etendust. Mõelge sellele, mis võib juhtuda siis, kui ühiskonnas on ainult üks arvamus ja kõik teised, kes julgevad arvata teistmoodi, need eksivad. Mõelge ennast nende hulka selles etenduses, kes võtavad selle nöörikesega õhupalli endale pihku.

Miks Te ei taha tunnistada Reformierakonna varjatud rahastamist? Ei ole mina kunagi ka ­eitanud põhimõtteliselt taoliste skeemide võimalikkust. Vastupidi, kui te hakkate minu reaktsioone meenutama, siis päris esimene intervjuu, millema lennuväljal andsin, puudutas juba taoliste rahastamisskeemide võimalikkust. Eitust ei maksa mulle küll külge kuidagimoodi pookida.

Te tunnistate, et Meikari jutt oli tõsi? Ei, Meikari jutt kindlasti ei olnud tõsi. Meikar valetas kindlasti ja selles ei ole minul küll mingit kahtlust. Ja sisuliselt kriminaalasja lõpetamise määrusega on jõutud samasuguse tõdemuseni, et ei ole mitte mingisugust alust väita, et Meikar on rääkinud tõtt. Aga see, mida keegi usub või ei usu, on tema uskumise või mitteuskumise küsimus.

Te valetate ja Te teate, et meie teame, et Te valetate. Võtame järgmise küsimuse.

Palun ärge kasutage selliseid väljendeid. Niipalju, kui mina ajakirjanduse eetikakoodeksit tunnen, ma võin öelda seda, et minu arusaamine ajakirjanikust on kui ausast inimesest, kes on objektiivne ja kes püüdleb tõe väljaselgitamise poole. Lihtsalt oma uskumusi järjekindlalt deklareerida – see ei ole heale ajakirjanikule kohane viis.

Teie erakonnakaaslane Kaja Kallas ütles täna (neljapäeval – toim) Eks­pressi intervjuus, et tema on erakonna sisediskussioonis oma arvamustega üksi. Ja ütles ka seda, et need erakonnakaaslased, kes teda toetavad, ei julge seda avalikult välja näidata. Miks nad ei julge? Ma kindlasti ei jaga seda mõtet, et erakonnas inimesed ei julge oma arvamust välja öelda. See kindlasti ei vasta tõele.

Urmas Reinsalu, IRLi juht, kaitseministerNagu peaminister ütles, on igaühel oma arvamus neis asjades. Ühe arvamuse kanoniseerimine ei olegi mõistlik. Igaüks loeb seda (kriminaalasja lõpetamise) määrust ja nii nagu talle tundub, ongi see, nagu talle tundub. Mulle tundus, et selles oli väga tugev koomiline sentiment.Loodan, et retooriline konsensus, mida erakonnad on väljendanud, lähiajal kanaliseerub ka õiguslikeks otsusteks parlamendis, mis puudutab uut erakonnaseaduse redaktsiooni.IRLi esimehena toetan peaministrit koostöövõime tagamisel. Mis puudutab usalduse küsimust poliitikute ja ühiskonna ja ka meedia puhul, see probleem eksisteerib ja selle lahendamiseks on väga tähtis praktilisi samme astuda.

Justiitsminister Kristen Michal soovitab kriminaalasja lõpetamise määruse veel kord üle lugeda, enne kui hakata temaga valetamise teemal rääkima. Michal hoiatab ajakirjanikku sildistamise eest.

Mis olukorras võiks olla põhjendatud valetamine poliitiku poolt? Ma ei arva, et valetamine peaks olema selline asi, mida peaks tegema. Tihtipeale poliitikud või riigijuhid ei saa alati tõtt rääkida või kogu tõtt rääkida, kui see puudutab mingisugust delikaatset menetlust, mis on ametialaselt teatavaks saanud. Ja kõik, mis puudutab riigisaladusi, siis nende kaitseks üldiselt on ikkagi tegemist asjadega, kus isegi ei möönda, et seda teatakse. Nii et see on pigem selline tööalane piir.

Mis tundega vaatate tulevikus otsa oma lastele ja lastelastele olukorras, kus avalikkus teab, et Te valetate? Ja Te ise ka teate seda. Vaadake, mina olen selle kriminaalasja raames andnud kõik ütlused. Mul on palve, et vaadake ikka see sama lõpetamise määrus üsna üksikasjalikult läbi. Täna te taandate selle selliseks küsimuseks, et teie arvate nii.

Mis tundega Te jätkate, kui avalikkuses on tekkinud nii tugev foon, teadmine ja veendumus, et Teie valetate, samuti peaminister, valitsus, Reformierakond? Vaadake, me oleme andnud oma seletusi erinevates võimalustes ja anname neid alati juurde. Me ütleme, et kui on probleem, siis tuleb see lahendada. Me kindlasti ei eita, et erakondade rahastamises on läbi aegade olnud erinevaid küsimusi. Nii et ma arvan, et arukad inimesed saavad aru, et kõikidest kriisidest edasimineku võimalus ongi see, et probleemid tulevikus saavad lahendatud. Aga kes soovivad, võivad seda väga kaua aega endiselt meenutada.

Teil on ju südametunnistus olemas, kas see ei vaeva vahel? Südametunnistus vaevab mind tihti. Aga üldiselt on ikka küsimus selles, et kui ma näen võimalust seda lahendada, et ­õigusruum saab parem – ja see ei puuduta ainult erakondade rahastamise küsimusi –, siis üldiselt ma püüan ka tegutseda.