• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Printall veab

    Ekspress Grupi rahamasin Printall töötab täis­tuuridel. Ekspress Grupp arutab, kas investeerida trükikoja tootmisvõimsuse kasvu, kuna käibe kasvu on täistuuridel tööga raske hoida.

    Isegi kui lugejate kolimine paberlehest veebi ja digilehte võiks jätta tulevikus augu Eesti trükiteenuste tarbimisse, ei ole seda trükiteenuste ekspordiga keeruline täita.
    “Ekspordi osakaal Printalli käibes kasvab kogu aeg,” tõdes Ekspress Grupi juhatuse esimees Gunnar Kobin enne kolmanda kvartali tulemuste avaldamist. “Kui ühel päeval Ekspress Grupp enam trükiteenust ei vaja, siis on sisuliselt 85–90 protsenti tootmisest eksport. Printalli osakaal eksporditurgudel on igas riigis vähem kui 5 protsenti, mistõttu on nendel turgudel kõvasti kasvuruumi.”
    Kobin ütles, et ettevõte on praegu just trükitööstuse investeeringut otsustamas. “Muidugi on investeeringute tegemine riskantne, kuid küsimus on, kuidas neid riske maandada, ja ma arvan, et kui me teeme otsuse tootmisvõimsust suurendada, siis me teeme selle minimaalse võimaliku riskiga. Arusaadavalt ei saa ma sellest enne pikemalt rääkida, kui me sellise otsuse teinud oleme, kui me peaks selle tegema,” lisas ta börsireeglitele viidates.
    Teise kvartali kohta kirjutas ettevõte börsiteates, et trükiteenuste segmendis on jätkunud tavapärane majandustegevus ettevõtte seniste tootmisvõimsuste piires. Varasematel aastatel nähtud suurt käibe kasvu ettevõte piiratud tootmisvõimsuste tõttu saavutada ei suuda, tähelepanu pööratakse eelkõige tootmisaukude täitmisele.
    Kolmandas kvartalis kasvas trükiteenuste käive 2 protsenti, 6,26 miljonile eurole, millega on trükkimine Ekspress Grupi suurima käibega segment. EBITDA kasum vähenes 8 protsenti, 1,31 miljonile eurole. Ekspress Grupp ongi Printalli nägu. Võrdluseks online-meedia EBITDA oli 0,208 miljonit eurot ja perioodikal 0,182 miljonit eurot.
    “Jätkuv sisendite kallinemine mõjutab EBITDAd, kuid marginaal püsib endiselt kõrge,” kirjutas ettevõte börsiteates kolmanda kvartali kohta. Eelmise aasta kolmanda kvartali võrdlusbaas oli kõrge seoses kliendi pikemaajalisest paberikokkuhoiust tekkinud säästu jagamisest saadud tulu tõttu. Kasvu veab endiselt eksport.
    Usk digilehte. “Meie arusaam on üheselt selline, et paberlehe asendumine digilehega on paratamatu protsess,” jätkas Kobin. “Millised on tarbija kasutusharjumised, on praegu veel vara rääkida, kuna meie oskusteave on vaevalt 2,5 aastat pikk. Küll aga usume me, et see on tuleviku meedia tarbimise mudel ja sealjuures majanduslikult efektiivne. Kuid tõesti, praegu tuleb sellesse tulevikku veel investeerida nii kuludesse kui ka tehnoloogilisse arengusse.”
    Kolmandas kvartalis refinantseeriti senised laenukohustused uute sündikaatlaenudega, mis tulevad SEBst ja Nordeast. Tehingu tulemusena säästab Ekspress Grupp aastas olulisel määral intressikuludelt ja see jätab enam vaba raha, mida on võimalik investeeringutesse suunata.
    LHV oli enne tulemuste avaldamist andnud aktsiale ostusoovituse 1,60–1,75eurose õiglase väärtuse vahemikuga. Swedbank soovitas aktsiat tugevalt osta ja hinnasiht oli 1,40 eurot.
    Kommentaar
    Tulemus tervikuna oodatust parem
    Igor Rõtov, Äripäeva peadirektorHea mulje jätab Eesti Ajalehtede (Eesti Ekspress pluss Maaleht) koondtulemus. Üllatav on Õhtulehe käibe ja kasumi kasv. Firmale on väga tähtis, et trükikoja kasum püsib väga heal tasemel. Muret võiks teha Delfi Eesti väike kasv ja kasum. Samas juba pikka aega kestnud rahapõletamine Ukrainas võiks panna aktsionäri kukalt kratsima. Delfi Leedu on seevastu aga väga võimas.Mõtlemana paneb Ajakirjade Kirjastuse kukkumine korralikku kahjumisse. Kummaline on, et juhatuse kommentaaris pole kirjeldatud digiprojektide (tahvelarvuti, mobiil ja e-ajaleht) arengut.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.