• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 05.11.12, 23:00

Tarbijale meeldivad suured kaubanduskeskused

Tarbijaküsitlused on näidanud, et tarbija eelistab teha sisseoste kaubanduskeskuses.
Suurte kaubanduskeskuste eelistajate osakaal on aastate jooksul olnud stabiilne: 3/4 elanikest eelistab just seal oste sooritada. Kaubanduskeskuse kasvu eeldus on, et kontseptsioon näeb ette, kellele keskuses pakutav on suunatud: perele, lastele, moeteadlikule tarbijale või ka eakatele tarbijatele, ning milliseid lisaväärtusi keskus pakub. Tarbija on muutunud targemaks ja kaalub oma valikud põhjalikult läbi. Kõige rohkem on praegu vaja arvestada vanemaealiste klientide arvu suurenemisega ja noorte osakaalu vähenemisega ning nende tarbimisharjumuste muutumisega.
Vaheldus ja ajaviide. Eestis kaubanduspindade, sealhulgas kaubanduskeskuste aktiivsem arendustegevus oli aastatel 1997–2004. 2008–2009 valmis mitme kaubanduskeskuse laiendus ja avati ka uusi. 2012.aastal teevad keskused laienemisplaane, mida on seni edasi lükatud. Kinnisvara ja selle valdkonna konsultatsioonifirmad eeldavad, et laiendused ja uued keskused muudavad ka üürnike turgu. Eelkõige peetakse silmas uute kaubamärkide ja teenuste lisandumist, sest olemasoleva järjekordse koopia tegemine ei ole jätkusuutlik. Tarbija tahab vaheldust. Seni on Eesti suuremad kaubanduskeskused olnud nn traditsioonilised, st suhteliselt vähe on pakutud ajaviitmise võimalusi (üksikutes on näiteks kino või sportimisvõimalused, spaateenused jne).Alates 2010. aasta teisest poolest on seoses majanduse elavnemisega tarbimine suurenenud ja ka jaekäibed on nii Eestis tervikuna kui ka kaubanduskeskustes tõusnud. Siiski jääb tarbimist pärssima tarbijate vähene kindlustunne. Teiselt poolt on kaubanduskeskuste kaubanduspindade täituvus hea ja suuremates linnades ületab pindade nõudlus pakkumist. Veel on ruumi uute pindade juurdetulekuks või olemasolevate struktuurimuutusteks ja tingimuste parandamiseks. Tallinnas planeeritavate kaubanduskeskuste kogumaht kasvab üle 30%, mis võib eelkõige mõjutada väiksemaid, nõrgema kooslusega keskusi.
Konkurents. Firmad jõuavad tarbijateni järjest erinevamaid müügikanaleid kasutades. Kaubanduskeskustele pakub iga aastaga enam konkurentsi e-kaubandus. Kuid kaubanduspindade turul jätkub suurte kaubanduskeskuste domineerimine. Kinnisvaraspetsialistid kaubanduspindade turul vakantsuse alanemist ja üürihindade tõusu lähiajal ette ei näe. Konkurents tugevneb oluliselt kahe-kolme aasta jooksul, kui jõutakse nn buumieelse või  selle alguse tasemeni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele