• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tarbijale meeldivad suured kaubanduskeskused

    Tarbijaküsitlused on näidanud, et tarbija eelistab teha sisseoste kaubanduskeskuses.

    Suurte kaubanduskeskuste eelistajate osakaal on aastate jooksul olnud stabiilne: 3/4 elanikest eelistab just seal oste sooritada. Kaubanduskeskuse kasvu eeldus on, et kontseptsioon näeb ette, kellele keskuses pakutav on suunatud: perele, lastele, moeteadlikule tarbijale või ka eakatele tarbijatele, ning milliseid lisaväärtusi keskus pakub. Tarbija on muutunud targemaks ja kaalub oma valikud põhjalikult läbi. Kõige rohkem on praegu vaja arvestada vanemaealiste klientide arvu suurenemisega ja noorte osakaalu vähenemisega ning nende tarbimisharjumuste muutumisega.
    Vaheldus ja ajaviide. Eestis kaubanduspindade, sealhulgas kaubanduskeskuste aktiivsem arendustegevus oli aastatel 1997–2004. 2008–2009 valmis mitme kaubanduskeskuse laiendus ja avati ka uusi. 2012.aastal teevad keskused laienemisplaane, mida on seni edasi lükatud. Kinnisvara ja selle valdkonna konsultatsioonifirmad eeldavad, et laiendused ja uued keskused muudavad ka üürnike turgu. Eelkõige peetakse silmas uute kaubamärkide ja teenuste lisandumist, sest olemasoleva järjekordse koopia tegemine ei ole jätkusuutlik. Tarbija tahab vaheldust. Seni on Eesti suuremad kaubanduskeskused olnud nn traditsioonilised, st suhteliselt vähe on pakutud ajaviitmise võimalusi (üksikutes on näiteks kino või sportimisvõimalused, spaateenused jne).Alates 2010. aasta teisest poolest on seoses majanduse elavnemisega tarbimine suurenenud ja ka jaekäibed on nii Eestis tervikuna kui ka kaubanduskeskustes tõusnud. Siiski jääb tarbimist pärssima tarbijate vähene kindlustunne. Teiselt poolt on kaubanduskeskuste kaubanduspindade täituvus hea ja suuremates linnades ületab pindade nõudlus pakkumist. Veel on ruumi uute pindade juurdetulekuks või olemasolevate struktuurimuutusteks ja tingimuste parandamiseks. Tallinnas planeeritavate kaubanduskeskuste kogumaht kasvab üle 30%, mis võib eelkõige mõjutada väiksemaid, nõrgema kooslusega keskusi.
    Konkurents. Firmad jõuavad tarbijateni järjest erinevamaid müügikanaleid kasutades. Kaubanduskeskustele pakub iga aastaga enam konkurentsi e-kaubandus. Kuid kaubanduspindade turul jätkub suurte kaubanduskeskuste domineerimine. Kinnisvaraspetsialistid kaubanduspindade turul vakantsuse alanemist ja üürihindade tõusu lähiajal ette ei näe. Konkurents tugevneb oluliselt kahe-kolme aasta jooksul, kui jõutakse nn buumieelse või  selle alguse tasemeni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.