Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene Teatri finantstriumf

    Möödunud hooajal olid Vene teatril paremad majandustulemused kui teistel Eesti teatritel ning kasv oli kiireim teatri ajaloo jooksul.

    Eelmisel hooajal kasvas Vene Teatri külastatavus 45 protsenti. Teatri omatulu osa suurenes 10 protsenti ja jõudis 40 protsendini kogutulust – see oli kiireim kasv teatri ajaloos. Samuti vabanes teater möödunud majandusaastal võlgadest, kirjutas Äripäeva venekeelne nädalaleht Delovõje Vedomosti.
    Möödunud aasta tulemused tegid lõpu uudistele teatri finantsraskustest. Viimastel aastatel on räägutud rohkem Vene Teatri rahast kui lavastustest. Alguses oli teemaks liiga kallis ja osaliselt ebaõnnestunud remont, mis tehti aastatel, kui teatrit juhtis Marek Demjanov (2001–2007), siis teatri 2 miljoni krooni suurune võlg. Üks viimastest rahaskandaalidest oli eelmisel aastal teatri kunstiliseks juhiks saanud Venemaa lavastaja Marat Gatsalovi palk – 2400 eurot puhtalt kätte pluss 600 eurot korteri rendiks. Ning selle võrdlemine koosseisulise näitleja miinimumpalgaga – umbes 400 eurot neto.
    Riigieelarvest üle 1,6 miljoni euro. Kultuuriministeerium ütles, et neil täielikke andmeid Vene Teatri eelarve kohta pole. SA Vene Teater kuulub kultuuriministeeriumi alluvusse ja ministeerium orienteerub sihtasutusele eraldatavates summades. 2012. aastal eraldati Vene Teatrile riigieelarvest kokku 1 621 719 miljonit eurot, selle hulgas on tegevustoetus, toetus ehituslaenu väljamaksmiseks, toetus arvelduslaenu viimase osa katmiseks ja remonditöödeks. Kuid see ei ole kogu summa, mida teater kasutab.
    Eelarvega tutvuda ei saa. Tänavu suvest teatri direktori ametikohustusi täitev Tõnu Lensment ei lubanud teatri eelarvega tutvuda, kuna tema sõnul on see “majasisene dokument”, kuid üldisi positiivseid arenguid ta kinnitas.
    Teatri eelarve koosneb neljast põhikomponendist. Esiteks  riiklikud toetused. Teiseks sponsorid ja fondide raha ning erafirmade rahaline toetus. Kolmandaks teatriruumide rendist saadav tulu. Ja neljandaks vahetult teatri tegevusest saadav tulu, st piletite müük. Protsentides näeb see välja nii: 60 protsenti moodustavad toetused ja umbes 25 protsenti piletitulu.
    Selge, et toetusteta kultuurivaldkonnas tegutsev ettevõte ellu jääda ei saa. Nagu ei saa ka ainult toetuste toel parandada oma finantsnäitajaid. See tähendab, et majandusnäitajate kiire kasvu taga seisab teatri enda edukas tegevus.
    Tulu ammutati mitmest allikast. Mis siis juhtus eelmisel finantsaastal? Uute vaatajate kaasamine suurendas piletite müüki. Seejärel tõhustati hoone kasutust ja eristati rendihinnad – kehtestati sõbralik hind kolleegidele (Eesti teatritele ja mittetulundusühingutele) ja eraldi hind äriettevõtetele. Viimane määrati vastavalt asjaoludele – ruumide kasutamise eesmärk, aeg jne. See peegeldus kohe ruumide rendist saadava tulus. Ning lõpuks sponsorite ja fondide leidmine: 2011. aasta aprillist kuni 2012. aasta juulini sõlmiti lepinguid fondide ja sponsoritega 85 000 euro ulatuses.
    Erafirmade toetus ei väljendunud aga ainult rahas. Näiteks andis firma RGR teatrile tasuta metalli dekoratsioonide ehitamiseks, BLRT Grupp tegi tasuta suuremahulisi keevitustöid. Näitleja Jelena Tarassenko juubeliks vahetas firma Odav Aken välja tema korteri aknad. Kõik see sai võimalikuks tänu teatri tolleaegse juhataja Svetlana Jantšeki isiklikele kokkulepetele sponsoritega.
    Muide, Jantšek ei salanud, et kontrollis kõike – salvrätikutest grimmiruumides keevituseks kasutatavate gaasiballoonideni välja.
    Kogu selle töö tulemusena kasvasid mitte ainult numbrid paberil, vaid suurenes ka koosseisulise näitleja brutopalk: 575 eurolt 620 eurole. Jutt on kõige väiksemast palgast, ka kõik ülejäänud palgad tõusid umbes 7protsenti.
    Võlarisk tasus end ära
    Küsimusele, kuhu kadusid võlad, vastab praegune teatri juhtkond: “Kultuuriministeerium kustutas”. Tõsi, teatri võlg oli kustutatud ministeeriumi rahaga, kuid väikese nüansiga. Ministeerium eraldas võla kustutamiseks raha. Teatri nõukogu heakskiidul pikendas teatri tolleaegne juht Svetlana Jantšek laenu tagasimaksmise tähtaega aasta võrra. Tasuti ainult protsente, raha läks aga teatri tegevuse arendamiseks. Risk tasus ennast ära: aasta pärast tagastati laen enda teenitud rahast. Seda fakti kinnitasid nii endine teatri juhtkond kui ka Vene Teatri endine nõukogu esimees, kuid praegune juhtkond eitab seda.Jantšeki töös oli veel mitu mitte küll nii mastaapset, kuid majanduslikult kasulikku uuendust. Näiteks otsustas ta jagada kavasid tasuta, kuna tema arvates “on teatrikavade kasutamise kultuur praktiliselt välja surnud”. Teater müüs kavade reklaamipinda ja teenis sellega nende trükkimise kulutused tasa.Jantšeki ametist kõrvaldamist tänavu suvel põhjendas Vene Teatri nõukogu esimees, kultuuriministeeriumi kantsler Ragnar Siil lahkarvamustega selle üle, millises suunas peab teater edaspidi liikuma.Uus juhataja Tõnis Lensment  nimetas oma põhieesmärgina pakkuda vaatajatele kõrgel tasemel kunstilisi elamusi. “Eraldi iseseisvaid finantseesmärke me ei kavanda. 2013. aastal, nii nagu ka kõikidel järgnevatel aastatel, on eesmärgiks töötada nii, et eelarve püsiks tasakaalus.”
    Tasub teada
    Juhid ei püsi
    2000. aasta algusest on Vene Teatris vahetunud seitse direktorit, st sagedamini kui kord kahe aasta tagant. Aleksandr Iljin 1982–2001 Marek Demjanov 2001–2007Irina Ossinovskaja 2007–2008Jaanus Kukk 2008–2009Paul Himma 2009–2011Svetlana Jantšek 2011–2012Tõnu Lensment 2012– ...
    Allikas: Vene Teater
    Üks küsimus
    Kui teater oleks Teile äriprojekt ...?
    Oleg Ossinovski, Skinest Grupi omanik, Rikaste TOPis 2. kohal. Oleg Ossinovski abikaasa Irina Ossinovskaja juhtis teatrit 2007.–2008. aastalKohe kindlasti ei tahaks, et teater kuuluks mulle. Mullu saavutatud head tulemused mind aga ei üllatanud. Oli näha, et eelmine  direktor Svetlana Jantšek tegi suure töö ära. Uuel direktoril on raske, kui ta ei taha latti alla lasta.
    Andrei Korobeinik, riigikogu liige, 2011. aasta sügisest kuni 2012. aasta suveni oli Vene Teatri nõukogu esimees Eestis ei saa isegi kõige edukam kultuuriprojekt läbi riikliku toetuseta. Vene Teater on suunatud suhteliselt kitsale auditooriumile, st teatril on piiratud “turg”. Teater peab laienema ka eestikeelsele auditooriumile. See on esiteks. Teiseks, tuleb osaleda rahvusvahelistel festivalidel. Edukad esinemised festivalidel mitte ainult ei tõsta teatri mainet, vaid tähendavad ka potentsiaalset tulu võimalikest külalisesinemistest. 2011.–2012. aasta hooajal näitas teater vapustavaid tulemusi – tänu Svetlana Jantšeki ja tema meeskonna tööle kasvasid külastatavus ja tulu kiiremini kui teistel Eesti teatritel. Kuid igal juhul on Eestis teatril väga raske majanduslikku edu saavutada.
    Fjodor Berman, BLRT Grupi omanik, Rikaste TOPis 3. kohal. Ettevõte toetab juba palju aastaid Vene Teatrit rahaliseltKompetentse vastuse andmiseks tuleb teada olukorda ja omada kogemust. Lähtudes usaldusest ja soovist aidata kaasa teatrikultuuri arengule Eestis, toetab meie grupp  juba palju aastaid teatri kollektiivi. Sealjuures saame aru, et teater ei ole äriprojekt.
  • Hetkel kuum
Indrek Lepik: kui palju maksab raketirünnak Rakvere pihta?
Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Lennukiosade puudus kõmmutas Airbusi aktsia põhja
Airbusi aktsia odavnes täna Pariisi börsil kümnendiku ettevõtte eilse teate peale, et lennukiosade puuduse tõttu jääb tänavu 30 lennukit tootmata.
Airbusi aktsia odavnes täna Pariisi börsil kümnendiku ettevõtte eilse teate peale, et lennukiosade puuduse tõttu jääb tänavu 30 lennukit tootmata.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Külm kaup püsib tänavu endiselt kuum: jäätisetootja tegi mais rekordkäibe
Jäätise müüki mõjutab enim soe ilm, see on argument number üks, rääkis käsitöö pulgajäätisetootja Jäämari eestvedaja Virgo Tuul saates “Kuum tool”.
Jäätise müüki mõjutab enim soe ilm, see on argument number üks, rääkis käsitöö pulgajäätisetootja Jäämari eestvedaja Virgo Tuul saates “Kuum tool”.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
President Karis jättis automaksu välja kuulutamata
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud automaksu, mis pole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kooskõlas põhiseadusega.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud automaksu, mis pole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kooskõlas põhiseadusega.
President Karis jättis automaksu välja kuulutamata
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud automaksu, mis pole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kooskõlas põhiseadusega.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud automaksu, mis pole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kooskõlas põhiseadusega.
Alar Karis: miljardi euro vajadust laskemoona jaoks ei saa ignoreerida
Hinnangut, et Eesti vajab täiendavalt üle miljardi euro laskemoona hankimiseks, ei saa ignoreerida. Eriti, kui see vajadus tuleneb NATO kaitseplaanidest, ütles president Alar Karis esmaspäeval võidupüha paraadil Narvas.
Hinnangut, et Eesti vajab täiendavalt üle miljardi euro laskemoona hankimiseks, ei saa ignoreerida. Eriti, kui see vajadus tuleneb NATO kaitseplaanidest, ütles president Alar Karis esmaspäeval võidupüha paraadil Narvas.