Ettevõtjad septembrit pöördeliseks ei pea

“See on lihtsalt üks jõnks,” arvas Raplas tegutseva tootmisettevõtte Uniplast juht Madis Kivi. Nende ettevõttele on tavaline, et september, oktoober ja mai on aasta tippkuud. “Kui oktoober ja september on tugevad kuud, siis tundubki võib-olla, et neljas kvartal algab hästi. Kuid see ei pea nii olema,” ütles Kivi. Tema sõnul tulevad november ja detsember neil jällegi tagasihoidlikumad. “Detsembris seoses jõulupuhkustega meie ettevõte kukub. Vabariigis tervikuna on pilt jällegi teine, sest seoses jõulukinkidega müüvad kauplused novembris ja detsembris kenasti. Kuid tööstus jällegi sel ajal väheneb, sest kõik, mida poes pakutakse, on ju tehastes ette tehtud,” lisas ettevõtja.

Krimeltel kasvutrend. Ka keemiatööstusettevõtte Krimelte tegevjuht Alar Salum ei julge septembrit pöördeliseks kuuks nimetada. “Samas oli september meil väga hea kuu. Kuid meil on sellel aastal teisigi häid kuid olnud,” rääkis Salum ja lisas, et Krimelte äri on väga hooajaline. “Meie toodetava ehituskeemia müügiperiood on märtsist novembrini. September langeb sellesse hooaega sisse, oktoober oli ka veel hea kuu. Aga november on juba nõrgem, detsember veel vaiksem ja jaanuar-veebruar on üldse vaiksed kuud. Kui me enda mätta otsast vaatame, siis meid ootab ees vaikne ja rahulik periood, kuid see on täiesti loomulik, sest see on aastast aastasse nii olnud,” märkis Salum. Muidu on Krimelte äri on olnud sellel aastal kasvavas trendis.

Suured ettevõtted mõjutavad näitajaid. Kunda Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul ei tasu ühe kuu hüpet üle tähtsustada. “Ei oska öelda, mis selle pöörde septembrisse tuua võis. Aga Eesti majandus on nii väike. Enne on ju ka olnud nii, et Elcoteq tõmbab oma poe poole võrra koomale ja kohe numbrid langevad. Või siis Berman müüb mingi laeva ära, numbrid kohe tõusevad. Ühe kuu hüpet ega langust mina üle ei tähtsustaks,” märkis ta.

Einsteini sõnul nende ettevõttel september teistest kuudest millegi pöördelise poolest ei erinenud. “September oli hea kuu, midagi kurta ei saa küll. Aga meie alal – varustame ehitust ehitusmaterjaliga – mingit pöördepunkti küll ei olnud,” lisas Einstein. Tema sõnul on nende ettevõttel tänavune aasta läinud pigem stabiilselt. “Kui vaatame eelmist aastat, siis erinevus on selles, et möödunud aasta esimeses kvartalis oli ehitusmaterjalide tootmine suhteliselt nõrk, tänavu oli hea. Kui võrdleme tänavust teist poolaastat möödunud aastaga, siis oleme enam-vähem samal tasemel,” märkis Einstein, kelle sõnul viis ehitust edasi CO2 raha eest tehtud isolatsiooni ja energia tõhususe programm. “Uusehitusi tehti vähe, meie suurt muudatust praegu ei näe,” lisas ettevõtja.

Ehitusmaterjalitootja aasta lõpp sõltub ilmast. Aasta lõpp sõltub ettevõttel Einsteini sõnul sellest, millal tuleb esimene külm. “Eelmisel aastal tuli talv hilja ja ehitus käis täie tuuriga detsembrini välja. Vahepeal läksid tee-ehitajad talvepuhkusele, kuid siis vaatasid, et ilm on õues soe, tõid masinad kuurist välja tagasi ja tegid veel tööd. See oli väga hea. Aga meie tänavuse aasta lõpp sõltubki palju just ilmast,” märkis Einstein.

SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe märkis möödunud nädalal, et septembrist sai pöördepunkt majanduskasvu jaoks, kuna üks tähtsaimatest harudest – tööstustootmine – näitas esimesi märke taas jalule saamisest. Arumäe sõnul on tööstustoodangu maht sel aastal olnud pidevalt väiksem võrreldes eelmise aastaga, kuid septembris pöörasid tööstustoodangu mahud positiivseks.

Swedbanki Balti Investeerimiskeskuse analüüsi osakonna juhataja Kristjan Tamla aga tõdes, et maailmamajanduses ja eriti üleilmses kaubandustsüklis oli suve teisel poolel ja sügise alguses väga selgeid aeglustumise märke. “Selle taustal on isegi mõnevõrra üllatav, et ekspordile orienteeritud töötlev tööstus on nii tugev olnud,” lisas ta.

Kommentaar

Kas ühekordne tellimus või trend?

Heido Vitsur, majandusekspertEesti-suguses lahtises majanduses on väga raske ühe kuu põhjal otsustada, sest see võib olla ka lihtsalt suur tellimus. Nii on varem ka olnud, et ühe suure tellimuse viibimine kõigutab meie tööstustoodangut väga oluliselt. Siin peab täpselt teadma, kas see on ühekordne tellimus või pigem trend. Mina olen pigem äraootaval seisukohal, sest tegelikult Euroopas üldiselt ei lähe allamäge, kuid majanduses on probleeme. Need probleemid üldise seisukoha järgi tugevnevad. Kõige paremal juhul stabiliseeruvad, kuid ei parane.Eks Eestis on ka raskusi, kuid üldine keskmine majanduse kokkutõmbumist ei näita.Kust tuleb see nõudlus Eesti tööstustoodangu järele? Mina seda ei tea, sellepärast olengi kahtleval seisukohal. Ühe kuu põhjal on võimatu öelda, kui ei teata täpselt, mis ettevõtetes ja mis lepingute ja mis turgude põhjal kasv toimus, võib-olla tema (Ruta Arumäe – toim) teab, aga mina ei tea.