Kuidas mõjuvad USA valimised rahaturgudele?

Küsimus seisneb selles, kuhu oma raha investeerida või kuhu seda mitte paigutada.

Homme hommikuks võib juba järgmise presidendi nimi selge olla, olgu siis selleks teist ametiaega jätkav demokraat Barack Obama või järjekorras 45. presidendiks saav vabariiklane Mitt Romney. Emma-kumma saamisel presidendiks näevad analüütikud selgeid mõjusid ka rahaturgudele, samas kui osa teadlasi väidab, et mõjud tulenevad hoopis mujalt.

Lihtsalt öeldes taandub asi sellele, et Romney valimise korral saaksid positiivse tõuke aktsiad ning Obama võidu puhul ralliksid võlakirjad. Sellisel arvamusel on vähemalt analüütikud.

"Hiljutised uuringud viitavad, et institutsionaalsed investorid usuvad, et Obama võit kergitaks võlakirju, Romney võit aga aktsiaid," kirjutas viimases analüüsis CIBC World Marketsi analüütik Peter Buchanan. Tema sõnul on nende firma nn Obama võidu portfell (koosneb peamiselt alternatiivse energia, tervishoiu ja kinnisvara aktsiatest) jäänud viimastel nädalatel alla Romney portfellile (koosneb tavapärastest energiafirmade, finantsettevõtete, kaitse- ja telekomifirmade aktsiatest).

Obama võidu korral kukuksid USA 10aastaste võlakirjade tootlused praeguselt 1,7%-lt 1,5%ni või madalamale, kirjutasid Barclayse analüütikud. Romney võidu korral prognoositakse nende samade võlakirjade tootluste tõusu 2%ni või kõrgemale. Vahe seisneb selles, et Obama tagasivalimise puhul tõuseks päevakorda mure USA nn fiskaalse kalju pärast. Romney võit tähendaks tõenäoliselt fiskaalse kalju ehk Bushi-ajastu maksusoodustuste ja automaatsete kulukärbete ajutist pikendamist.

Barclays läks oma uuringus tagasi aastasse 1929, selgitamaks välja, kummast parteist pärit president soosib aktsiaturgude tõusu. Nende uuringu järgi pole selles arvestuses isegi mingit võistlust. Alates 1929. aastast on demokraadist presidendi ametiajal Standard & Poor's 500 indeks tõusnud keskmiselt 10,8% aastas, samas kui vabariiklasest president on tähendanud turu tõusu 2,7% jagu aastas. Suur vahe.

Ometi leidis üks rühm USA teadlasi oma uurimuses, et investorid ei peaks üldse nii palju keskenduma presidendi parteile ning tähelepanu peaks pöörama hoopis Föderaalreservi (Fed) tegemistele. "Meie analüüsis toetab teesi, et väärtpaberite tootlused on oluliselt seotud Fedi monetaarpoliitika muutustega, poliitilise ummikseisuga ja presidendi ametisoleku aastaga," kirjutasid teadlased.

Pikemalt loe USA presidendivalimiste mõjust tänase Äripäeva paberlehest.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Kristi Malmberg