• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Komisjon kärpis kasvuprognoosi

    Eile Euroopa Komisjoni värsket majandusprognoosi tutvustanud rahandusvolinik Olli Rehn tõstis esile Balti riike, mis on majanduskriisist kiiresti toibunud ja jätkavad jõudsat kasvu, samas kui Euroopa Liidu ja euroala kui terviku majandusväljavaated on kevadega võrreldes süngemaks muutunud.

    Euroopa Komisjoni uue prognoosi järgi tuleb euroala tänavune majanduslangus kevadel prognoositust suurem ning jääb tuleval aastal oodatud 1protsendise kasvu asemel heal juhul nulli, sest oluliselt on kärbitud ka euroala suurima kasvumootori Saksamaa majandusprognoosi. Rääkimata raskustes Lõuna-Euroopa riikidest eesotsas Kreeka ja Hispaaniaga.
    “Euroopas on käimas raske makromajanduslik kohanemine, mis kestab veel mõnda aega,” ütles Olli Rehn. Kiiremat toibumist eelkõige välisnõudluse toel on oodata alles 2014. aastal.
    Eestis hakkab kasvu vedama sisenõudlus. Eestile prognoosib Euroopa Komisjon tuleval ja sellele järgneval aastal euroala kiireimat kasvu, mis hakkab perspektiivis jõudma Eesti jaoks optimaalsele tasemele – 4% lähedale.
    Kasvu veab sisenõudlus, mis 2014. aastast hakkab enam tuge saama ka ekspordist. Eesti peamised eksporditurud Skandinaavias pääsevad majanduslangusest ning üha positiivsemat rolli hakkab Eesti ekspordis etendama ka Venemaa liitumine WTOga.
    Skandinaavia riikidest on tuleval ja sellele järgneval kahel aastal kiireima kasvuga Rootsi, mille valitsus on Euroopas üks väheseid, millel on võimalus ja kavatsus majandust eelarvevahenditega ergutada. Soome kasvuprognoose on komisjon samas kevadega võrreldes tagasi lõiganud – tuleval aastal kasvab Soome SKP kevadel prognoositud 1,7% asemel 0,8%.
    Kreekal pole midagi head loota. Komisjoni prognoosist joonistub selgesti välja sügav lõhe euroala põhja- ja lõunapoolsete riikide vahel.
    Eriti sünged on Kreeka väljavaated, kus tänavune majanduslangus tuleb vähemalt 6% ning jätkab nulli jõudmise asemel enam kui 4% protsendi suuruses languses ka tuleval aastal. Sellega kasvab Kreeka võlakoorem kevadel prognoositud 168% asemel tuleval aastal 188,4%-le SKPst.
    Rehn ei eitanud, et Kreekale käib selline võlatase üle jõu ning et vaja on leida lahendus koorma kergendamiseks. Selleks peab aga iga osapool andma oma. Rehn kõneles eile enne seda, kui Kreeka parlamendis läks hääletusele esimene pakett reforme ja kärpeid, mida riigil tuleb teha järgmise laenuosa kättesaamiseks. Teine osa läheb hääletusele pühapäeval, et esmaspäeval kogunevad euro­ala rahandusministrid saaksid Kreeka suhtes seisukoha võtta. Rehn loodab, et selleks ajaks on ka Kreeka abistajatel üksmeel olemas.
    Euroala nn programmiriikidest näitab kasvu vaid Iirimaa majandus, Portugali ja Hispaania väljavaated on aga oluliselt tumenenud.
    Ka Hispaania eelarvedefitsiit läheb komisjoni värske prognoosi järgi sihiks seatud eesmärkides kaugelt mööda, püsides veel 2014. aastalgi enam kui 6% tasemel. Ka Prantsusmaa ei suuda oma sihtidest kinni pidada, kui praegu valitsuse majanduspoliitikas kavandatavad muutused piisavalt mõjusad ei ole.
    Kriteeriumi täitjaid vähe. Rehnil tuli tunnistada, et euroala riikide võlakoorma kasv ei jõua tipust läbi enne tulevat aastat, mil see kerkib keskmiselt 94,5%-le. Maastrichti võlakriteeriumi, kus võlatase ei või ületada 60% piiri, täidavad komisjoni prognoosi järgi euroala riikidest tuleval aastal vaid Eesti, Luksemburg, Soome ning Sloveenia ja Slovakkia.
    Rehn püüdis eile siiski esile tõsta ka positiivseid arenguid, näiteks seda, et euroalal konkurentsivõimet kaotanud riikides on hakanud palgatase alla tulema. Samal ajal ülejäägis jooksevkontoga riikides, nagu Saksamaa, palgad tõusevad ja sisetarbimine kasvab. Tasakaalutus väheneb nii euroala sees kui ka väliskeskkonna suhtes, märkis Rehn.
    Suurematest riskidest tõi Rehn välja USA suure riigivõla, soovides tagasi valitud president Barack Obamale jõudu Ameerika Ühendriikide ees seisvate probleemide lahendamisel.
    Hinnang
    Eesti on taas tasakaalus kasvu teel
    Tänavune SKP kasv oodatust suurem, jääb 2,5% tasemel euroalal alla vaid SlovakkialeKahe järgmise aasta kasv euroala kiireim, vastavalt 3,1% ja 4%Eelarvepuudujääk kevadel prognoositust väiksem, tänavu 1,1% ja tuleval aastal 0,5% SKPst, 2014. aastal on Eestil ainsana euroalal eelarve nominaalses ülejäägis. Samuti jõuab eelarve sel aastal struktuursesse ülejääkiInflatsioon on sel ja tuleval aastal üle 4%, taltudes 2014. aastal 3,3%-leTööpuudus alaneb 2014. aastaks 9%-le, hõive kasvab peamiselt siseturule suunatud sektoritesNominaalpalk kasvab tuleval aastal 5,4% ja 2014. aastal 5,8%, reaalpalk vastavalt 1,4% ja 2,5%
    Allikas: Euroopa komisjon
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.