Oviir riigikogule: milleks te valitsusele raha annate?

Väljavõtteid Oviiri tänasest kõnest.

- järgmise aasta riigieelarve seletuskirjast ei saa teada, milleks kulutab valitsus 200 mln eurot. Seletuskirja asemel tuleb lugeda ajalehest, et see 200 miljonit eurot läheb Eesti Energiale. Aga mida ettevõte selle rahaga teeb? Miks peab riik omanikuna selle raha sinna panema? Ja miks on vaja just 200 miljonit? Miks mitte 350 või 99 miljonit? Tänavu said nad samal moel 150 miljonit eurot.

- riigieelarvet menetledes tuleks valitsuselt küsida: mida me tahame saavutada; mida me selle eesmärgi saavutamiseks teeme; ja lõpuks, kui palju see maksab? Selle põhjal saab hinnata valitsuse tööd eelarve kallal, kas need kolm küsimust saavad ka vastuse. Ja kui saavad, tuleks valitsuselt järgmisel aastal küsida, kas te saavutasite eesmärgi; kas tegite, mida kavatsesite; ja kas see maksis nii palju, kui arvasite. Täna jäävad need küsimused paraku õhku rippuma, kuigi just sellisel moel peaks valitsus aru andma.

- fikseeritud kulud, põhiliselt sotsiaal- ja tervishoiukulud, söövad ära enamiku riigi tulude kasvust. 2006–2010 suurenesid riigieelarve tulud 29%, fikseeritud kulud koguni 62%. Juba viie aasta pärast kulub pool riigieelarvest sotsiaalkuludeks.

- Eesti on seadustega võetud kohustuste täitmisest võhmal ja raha riigi arengu toetamiseks napib.

- Kui riigi tulud kasvavad ka lähitulevikus aastas paar protsenti, saavad praeguste kavade kohaselt sellest kasvust lisaraha sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond ning riigikaitse. Ülejäänud valdkonnad peavad lootma Euroopa Liidu fondide rahale.

- Euroraha on väga oluline tugi meie investeeringuprojektides, kuid eurorahaga ei saa me lahendada riigi n-ö püsikulude probleemi. Riiki ei saa pidada projektipõhiselt.

- Eesti senine üldine praktika näitab paraku, et vajalikke otsuseid ei kiputa õigel ajal tegema. Ja mida lähemale valimistele, seda vähem reformide valmidust on. Aga mida aasta edasi, seda raskem on vajalikke otsuseid teha ja seda raskemini pööratavasse olukorda me jõuame.

- valitsus on Eesti arengutakistustest teadlik. Nende kõrvaldamiseks on koostatud ligemale sada arengukava.

- viiest ministeeriumist, keda auditi (Vabariigi Valitsuse tegevus oma töö mõjude hindamisel ja tulemustest aruandmisel) käigus vaatasime, leidsid neli, et sisulises mõttes eelarveläbirääkimisi ei toimu. Tegevuskavasid ning aruandeid koostatakse paljuski seetõttu, et nii on lihtsalt ette nähtud.

- riigieelarve pannakse kokku matemaatilise valemi abil, mitte prioriteete ja eesmärke kaaludes ning analüüsile toetudes. Sama printsiibi järgi käisid kriisi ajal ka kärped.

-  me ei tea, kui kaua võime loota Euroopa Liidu abirahale või mida Euroopa võlakriis meile kaasa toob. Peame kiirustama oma riigi edasiehitamisega, ümberehitamisega ja vajalike reformide elluviimisega.

- muutuma peab otsuste langetamine. Suhtumine, et ei, seda või teist asja me isegi ei kavatse arutada, sest see on vastuolus aastaid pähe taotud parteilise dogma või ülespuhutud loosungiga, ei vii edasi. Mõtlemist on siin nii koalitsioonil kui opositsioonil.

Autor: 1321-aripaev