Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad Harta 12ga nõus
Ettevõtjad on nõus tuntud ühiskonnategelaste pöördumise Harta 12 seisukohtadega. Nende arvates puudutab see tõelisi murekohti.
“Eesti demokraatia laguneb meie silmade all. Toimimast on lakanud demokraatlik legitimatsioon - igapäevane tagasiside võimu ja avalikkuse vahel, mis annab võimule teadmise, et ta esindab õiguspäraselt rahvast, ning avalikkusele kindluse, et võimul on tema esindajad,” seisab Harta 12 alguses.
Alla kirjutavad ka ettevõtjad? EMT juhatuse esimees Valdo Kalm ei välistanud, et pärast seda, kui ta on harta süvenenult läbi lugenud, kirjutab ta kirjale ka ise alla.
“Ma arvan, et sellised pöördumised võivad ja peaksidki midagi muutma. Nii väikeses ühiskonnas nagu Eesti on vaja rohkem inimesi ja nende tarkust kaasata. Mitte nii, et üks väikene seltskond tegutseb,” lisas Kalm.
Ettevõtte Wesico Project omaniku Anti Mölteri sõnul on ta küll vaadetelt Reformierakonna-meelne, ent Harta1 2 suguseid pöördumisi on vaja.
“Näen meie lühinägeliku poliitika tulemust näiteks politseis. Pea kaks aastat varastatakse masinatest kütust, linnades nagu Loksa pole enam isegi kohalikku võimu. Asutused tõmmatakse koomale ja mis selle tulemusena juhtuma hakkab?” küsis ettevõtja.
Pöördumisele alla kirjutanud sotsioloog Juhan Kivirähki sõnul ei kuule riigi valitsejad ühiskonnateadlasi juba ammu. Seepärast otsustatigi teha ühispöördumine ehk Harta 12, mis võiks ideaalis olukorda riigis paremaks muuta.
Muutuste aeg. “Reformierakonnas on inimesi, kes tahaksid asju muuta: Kaja Kallas, Andrei Korobeinik ja teisigi. Üritame kindlaks teha, palju selliseid inimesi Eestis on,” seletas Kivirähk Harta12 tagamaid.
Erakorralised valimised Kivirähki sõnul soovitud efekti – muutust – ei annaks.
“Vahetataks istekohti, kuid tegevus jääks samaks. Hartas konkreetseid ettepanekuid välja ei pakutud, sest allakirjutamise mõte on see, et nõustud muutuste vajalikkusega. Aga need muutused tuleb siis juba suuremas otsustajate ringis läbi arutada,” rääkis sotsioloog.