• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pro Kapital tuleb ikka börsile!

    Ebaõnnestunud aktsiapakkumise järel läks paar kuud aega ja Pro Kapital viib aktsiad börsi lisanimekirja ilma täiendavat raha kaasamata ja aktsiaid pakkumata.

    Septembris pakkus Pro Kapital emissiooni käigus aktsiaid hinnaga 1,90–2,05 eurot, kuid investorite huvi sellise hinnaga aktsiate vastu oli nõrk. LHV lootis kaasata 70,3–75,9 miljonit eurot.
    Pro Kapital on varemgi Tallinna börsil olnud –  aastatel 1998–2001. Ettevõte eemaldati börsi nimekirjast, kui selgus, et börsi infojagamisreegleid ei ole täielikult järgitud. Pro Kapital vaidlustas otsuse, kuid lõpetas kohtuvaidlused pärast börsi kinnitust, et ettevõte võib tulevikus börsile naasta, kui saab kõiki reegleid järgida.
    Möödunud reedel teatas börs, et nädala pärast ehk 23. novembril on Pro Kapital Grupi aktsiate esimene kauplemispäev.
    NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber tervitas Pro Kapital Grupi otsust tuua ettevõtte aktsiad Balti börsile. “Avalik kauplemine ja turutegija teenuse kasutamine suurendab aktsiate  likviidsust hoolimata sellest, et ei viida läbi aktsiate avalikku pakkumist,” ütles. Alber lisas, et turule tulles soovitab börs alati ettevõtetel kasutada turutegija teenust. “On hea meel näha, et Pro Kapital Grupp on turutegijaga sellise kokkuleppe sõlminud,” ütles ta.
    Tulevikus võib tulla aktsiapakkumine. Pro Kapital Grupi juhatuse esimehe Paolo Michelozzi sõnul on aktsiate kauplemisele võtmine mitmesaja aktsionäriga ettevõtte jaoks loogiline samm. “Samuti võimaldab see ettevõttel tulevikus, kui turutingimused on sobivad, olla paindlikum lisakapitali kaasamisel,” lisas ta. Michelozzi sõnul on Pro Kapital Grupi uued kinnisvaraarendused tugevad äriprojektid ja nende finantseerimisplaanidest antakse börsi vahendusel aegsasti teada. “Kõikide aktsiakapitali kaasamise võimaluste puhul on oluline, et ettevõte on avalikult kaubeldav. Me täidame hea meelega börsiettevõtteks olemisega kaasnevaid kohustusi,” ütles ta.
    Õigupoolest ei meenugi sel aastatuhandel ühtegi Tallinna börsile tulnud ettevõtet, kes ai oleks teinud avalikku aktsiapakkumist.
    Kas see võiks elavdada Tallinna börsi? “Ei elavda see siin midagi,” ütles Henrik Igasta SEB Enskildast Pro Kapitali börsile tuleku kohta. “Ilma pakkumiseta siin mingit arvestatavat kauplemist ei teki, kuigi arvata võib, et paljud Pro Kapitali väikeaktsionärid üritavad lähiajal väljuda. Antud juhul oli ilmselt tegemist kompromissiga tuumik­omanike ja väikeinvestorite vahel. Vähemalt tehniliselt on aktsiad nüüd “turul” noteeritud ja neid saab ka osta ja müüa.”
    Kas sellises vormis börsile tulek võiks olla võimalus teistele arvukate aktsionäridega ettevõtetele, kellel ei ole vaja värsket raha kaasata? Näiteks ­BLRT, NG Investeeringud, Harju KEK, Eesti Gaas.
    “Päris kindlasti ei ole see õige tee teistele, ei emitendile ega selle aktsionäridele. Kui ettevõte kapitali ei vaja, aga väljatahtjaid on, siis saaks pakkumise struktureerida ka müüjate osaluste arvel,” jätkas Igasta. “Börsile tulek ilma pakkumiseta eeldab väga suurt kapitalisatsiooni, vabalt ringlevate aktsiate mahtu ja omanike arvu, aga ka atraktiivset emitenti, et järelturul aktiivne kauplemine tekiks.”
    Riiuliregistreerimine. “Eraldi teema on nn shelf-registration, kus firma registreerib noteerimisprospekti ja saab börsil kauplemisele võtmiseks tingimusliku heakskiidu enne esmasemissiooni toimumist,” ütles Igasta. “Seoses aktsiaturgude suure volatiilsusega viimastel aastatel on selline lähenemine näiteks USAs trendiks saanud.”
    Sisuliselt paneb ettevõte end börsile minekuks valmis (teeb ‘riiuliregistreerimise’ börsil ja finantsinspektsioonis) ja viib pakkumise läbi hetkel, mil turuolukord on soosiv. Sedasi käitudes saab märkimisväärselt lühendada pakkumise ajahorisonti  4–6 kuult sõltuvalt struktuurist 2–4nädalaseks. Volatiilsetel turgudel tehingu tegemiseks ongi see pea ainuvõimalik tee.”
    Turutegemise lepingu sõlmis Pro Kapital Leedu pangaga Bank Finasta, kes teeb Eestis turgu ka Ekspress Grupi aktsiale.
    “Pro Kapital Grupi aktsiate noteerimine börsil on loogiline samm ettevõtte arengus, kuna see on mõeldud aktsionäridele ja aitab ettevõttel tulevikus kapitali suurendada,” ütles Pro Kapitali investorsuhete juht Iveta Vanaga. “Pro Kapital Grupi juhatusel pole informatsiooni börsivälise turu tehingute kohta.”
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Kuidas vähendada kulutusi valgustusele ja ise päikesepaneelidega elektrit toota
Kõrgem elektri hind on pannud paljusid ettevõtteid mõtlema, kuidas saaks energiakulusid vähendada ning hinda pikaks ajaks fikseerida. Äripäeva raadio sisuturundussaates avavadki külalised kahte lahendust, mis aitavad elektriarveid koomale tõmmata.
Kõrgem elektri hind on pannud paljusid ettevõtteid mõtlema, kuidas saaks energiakulusid vähendada ning hinda pikaks ajaks fikseerida. Äripäeva raadio sisuturundussaates avavadki külalised kahte lahendust, mis aitavad elektriarveid koomale tõmmata.