Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensionid majandust vedama

    Võiks kaaluda pensionifondidesse kogutava raha kasutamist Eestis. Praegu on fondidel õigus raha investeerida igale poole, aga häda on selles, et see raha investeeritakse väljapoole Eestit ja nii ergutatakse teiste riikide majandusi.

    Mis juhtuks, kui näiteks seada fondidele piirangud ja sundida neid pool oma rahast investeerima Eestisse? Majandusteadlased ütlevad, et sellisel juhul võib fondide tootlus langeda. Samas, millised oleksid lisaväärtused, mis sellega kaasneks?
    Kas luuakse uusi töökohti? Kas kasvab majandus? Kas riskid raha kaotamiseks lähevad liiga suureks? Need on küsimused, mis vajavad analüüsi.Pensionifondide vahendid on väga suured ja nendega annaks meie majandust turgutada. Tulevikus, kui fondidesse sisse voolav raha ja välja minev raha võrdsustub, pole see efekt võib-olla enam nii oluline, aga praegu võetakse ühiskonnas suur hulk raha välja ja käibele saabub see kauges tulevikus. Pensionifondide maht on kasvanud praeguseks 1,4 miljardi euroni ja kui pool sellest investeeritaks Eestisse, oleks sellel kindlasti oma mõju. Selleks tuleks muuta seadusi ja hakata rohkem kontrollima pensionfondide tegevusi. Loomulikult ainult ettevõtluse toetamine ei kasvata üksi majandust, eriti siis, kui eksporditurgudel läheb halvasti ja need jahtuvad.Samas, kui targalt investeerida ja raha paigutada kõrget li-sandväärtust tootvatesse sektoritesse, on sellest kasu. Paremad tooted ja tehnoloogiad võimaldavad olla välisturgudel palju konkurentsivõimelisemad ja seeläbi ikkagi kasvatad meie ühiskonna jõukust. Miks peab avalik sektor laenama väliskapitaliga pankadelt, kui võiks neid asju teha meie oma rahaga ja lisaks koguneb intress meile, mitte välispankadele. Praegu on vähe omavalitsusi, kes on lisaraha saamiseks emiteerinud võlakirju, pigem on võetud laenu pankadest.
    Praegu on Eesti avaliku sektori võlakoormus 1 miljard eurot. Kui arvestada, et umbes kolmandik rahast on valitsuste võlakirjades, siis näiteks antud juhul saaksime oma rahaga juba finantseerida 0,3 miljardi ulatuses laene. Loomulikult on alati oht, kui raha ühte kohta investeerida, sellest ilma jääda. Nii on mõistlik seda hajutada. Kindlasti pole hea mõte kogu raha Eestisse investeerida, kuid avaliku sektori laenude finantseerimisel ma ei näe põhjust, miks see ei võiks olla meie oma raha. Arvestades ka Eesti turu väiksust, võib väheneda investeeringu tulukus, kuid kõrvalmõjud võivad selle kompenseerida üldise heaolu tõusu näol.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Rahagurude välimääraja: keda usaldada? Vaata suurest tabelist, kes mis hinnaga nõu jagab!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Norra meretuuleparkide arendaja paneb Saaremaa külje all püsti sada tuulikut
Rahvusvaheline meretuuleparkide arendaja ja Norra omanikega Deep Wind Offshore võitis enampakkumisel Saaremaa külje all asuva Saare 2.1 mereala.
Rahvusvaheline meretuuleparkide arendaja ja Norra omanikega Deep Wind Offshore võitis enampakkumisel Saaremaa külje all asuva Saare 2.1 mereala.
Kaubavedajad kaotavad Koidula piiripunkti öise sulgemisega: „Uusi turge pole nii lihtne leida!“
Tarneajad pikenevad, kui Koidula piiripunkt lõpetab ööpäevaringse töö, hoiatavad kaubavedajad.
Tarneajad pikenevad, kui Koidula piiripunkt lõpetab ööpäevaringse töö, hoiatavad kaubavedajad.