Komistuskivid süsteemsel Saksamaal

Berliini värske elanik peab silmitsi seisma õige mitme ootamatu probleemiga. Räägitakse küll saksa bürokraatiast ja plaaniga süsteemist, aga täpsemalt saab seda ikkagi omal nahal kogedes teada.

Esimese sammuna peab uus elanik sissekirjutuse hankima. Selleks on vaja endale elukoht leida. Nimelt ei tule ka tuttavate juurde sissekirjutuse saamine kõne alla, kuna seadus reguleerib täpselt elanike arvu korteris.Korteri leidmine on viimase paari aastaga Berliinis üsna kontimurdvaks muutunud: nõudlus ületab pakkumise. Alates eelmise aasta maist eestlastel enam töö- ja elamisluba klassikalisel kujul vaja ei ole. Edasi tuleb seada sammud panka, sest ilma kontota ei saa tööle ega rahaga seotud toiminguid teha. Eestlasele ebatavaline on seegi, et kõik pangad igaüht klientideks ei võtagi.Kes end nn iseseisvaks teha ei soovi või oma ettevõttega siin ei alusta, peab leidma tööotsa. Igaks liigutuseks ja töökohaks on olemas vastav väljaõpe. Paber on siin vist rohkem hinnas kui meil Eestis. Kandideerides ülikoolipaberiga lihtsamatele töökohtadele, jäetakse otsija tihti julmalt kõrvale, sest sellised inimesed peaksid justkui kõrgemate positsioonideni pürgima. Samas alati saab midagi juurde õppida – igaveste tudengite maa.Natukene vastuoluline süsteem, aga kui kord juba kuhugi jõuda, lastakse inimesel end arendada ja sihte omada. Palju energiat kulub uute reeglite tundmaõppimiseks, aga nagu igas mängus, siis juhist järgides on suurem tõenäosus ka võita.