• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevaatust, inflatsioon!

    Kui me arvame, et inflatsioon on kiiresti arenevate riikide (sh Eesti) mure ja rõõm, siis tegelikult puudutab see ka arenenud riike.

    Möödunud nädalal tõi Eurostat välja G20 suurriikide põhjaliku ülevaate, mis kätkes endas ka inflatsioonistatistikat. Mõneprotsendine iga-aastane hinnatõus on tähendanud lääneriikides seda, et aastatel 2000–2011 on Euroopa Liidus kaubad-teenused kallinenud keskmiselt 30%, USAs 31% ja Austraalias 39%. Omaette maailmas tegutseb tugeva reguleeritud rahapoliitikaga Hiina, kus hinnad on samal ajavahemikul tõusnud samuti 30%, ning pikaaegses deflatsioonis ja varade hinnalanguses elanud Jaapan, kus hinnad on viimase kümnendiga hoopis 3% võrra langenud. Aga nemad on ka erandid.
    Aga vaatame nüüd kiiresti arenevaid riike. Kümne aastaga on hinnad kerkinud Indias 101% ja Brasiilias 103%. Venemaal ja Türgis on hinnad tõusnud koguni 253% ja 454%! Kui Türgi puhul võib ühe põhjusena välja tuua valuuta devalveerimise 2001. aastal, siis Vene rubla on sel sajandil oma väärtust suuremate valuutade suhtes hästi hoidnud. Lihtsalt hinnad on idanaabri juures võrreldes lääneriikidega kiiresti ühtlustumas (või juba ühtlustunud).
    Eestit G20 raport ei kajasta, kuid statistikaameti andmete põhjal kerkisid meil samal ajal hinnad 63%. Ja sellega pole hinnatõus kaugeltki läbi. Koos keskmisest kiirema majanduskasvuga ennustatakse meil suhteliselt kiiret hindade tõusu jätku ka lähitulevikus. Rahandusministeeriumi kõige värskema prognoosi põhjal peaks aastatel 2013–2016 ulatuma Eestis aastane inflatsioon keskmiselt 3% juurde, mis teeb kogu perioodi hinnatõusuks 12,3%.
    Ehk siis praeguste prognooside kohaselt võib öelda, et aastatel 2000–2017 langeb Eestis raha ostujõud ligi 50%. Ja seda keskmiselt, sest paljude kaupade-teenuste hinnad on praeguseks juba mitmekordistunud.
    Ainuke võimalus seega hoida pikas perspektiivis raha ostujõudu on panna see ettevõtluse kaudu enda heaks tööle või paigutada see inflatsiooniga vähemal või rohkemal määral koos liikuvasse varasse. Olgu selleks siis väärtpaberid, kinnisvara või alternatiivsed investeeringud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.