• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 02.12.12, 23:00

Lohusalu eramus küte sees

Lohusalu majas otsustati küttelahenduse valimisel pärast alternatiivide põhjalikku kaalumist õhk-vesisoojuspumba kasuks. Tubades hoiab ühtlast temperatuuri põrandaküte.
Hea energiatõhususe saavutamiseks kaalub tulevane majaomanik juba projekteerimise faasis, milline küttelahendus on otstarbekas. “Variante on palju. Leidmaks optimaalne lahendus tuleb arvestada nii maja asukoha, pererahva elustiili, krundi eripära kui ka rahaliste võimalustega,” märgib Timbeco Woodhouse’i juhataja Siim Leisalu.
“Mina soovitan kaaluda maakütet. Samas eeldab see krundil vaba pinda, mille alla maaküttetorud paigaldada. Kõrghaljastusega krundil, kus on palju puujuuri ja liivane pinnas, tekitab see variant probleeme,” lisab ta.
Küttetorustiku pikkus sõltub otseselt pinnasest ehk teisisõnu sellest, kui palju pinnas suvel soojust akumuleerib. “Niiske ja hea soojusmahutavusega pinnas on maakütteks hea,” lausub Leisalu.
“Liivase pinnase korral tuleb sama tulemuse saavutamiseks vedada pea kahekordse pikkusega torustik. Siit tulenebki investeeringu suurus ja lahenduse mõistlikkus,” nendib ta.
Lohusalu eramut ümbritsevad liivases pinnases kasvavad männid. Puude ja õrna looduse säästmiseks otsustati maaküttest seepärast loobuda, pealegi oleks torustik kujunenud liialt pikaks.
“Kaalusime mitmesuguseid võimalusi. Gaasiküte langes ära, sest gaasi siin pole. Puukütet omanikud põhiliseks kütteallikaks ei soovinud, sest eesmärk oli maksimaalselt hooldevaba automaatrežiim. Pealegi oleks nii soojust akumuleeriv kaminahi kui ka õhkküttekamin olnud suhteliselt massiivsed ja Lohu­salu maja interjööri seetõttu sobimatud,” räägib Siim Leisalu.
Ka õlikütet otsustati vältida: kaaluti hinna ja investeeringu tasuvuse suhet, hooldusele kuluvat aega ja vaeva (korstna ja katla puhastamine jms) ning seda, kui tülikas on suure küttetsisterniga vajalikku kohta ligi pääseda. Valiku tegemisel tuleb ju arvestada kõikide kulukomponentide, mitte ainult katla maksumusega, sest õlikütte puhul lisanduvad tsisternauto juurdepääsutee, katlaruum, korsten jms. Nii langes seegi variant üsna ruttu ära.
Võimalused tulevikuks. Läbi arutati ka taastuvenergiavõimalused. “Kuigi maja on osaliselt puude varjus, otsustati selles vallas otsad lahtiseks jätta. Katuse puhul on arvestatud, et soovi korral saab hiljem sinna päikesepaneelid kinnitada, mingit ümberehitamist see ei eelda,” selgitab ta.
Analüüsi tulemusel tehti lõplik otsus õhk-vesisoojuspumba kasuks ning paigaldati vesi-põrandaküte, mis on selle küttelahenduse juures soosituim.
Soojuspumpade valik on lai. Valiku tegemisel ei maksa pöörata tähelepanu ainult kasutegurile ja hinnale. Oluline on ka see, kui suurt efekti annab soojuspump madalatel välistemperatuuridel ja millise miinuskraadi juures tema töö lakkab, sest siis tuleb edasi elektriga kütta ja paigaldatud peab olema piisavalt võimas elektriline küttesüsteem.
“Põrandakütte puhul on kogu põrandapind ühtlaselt soe ja õhk liigub alt üles. Uuringute järgi saab selle lahenduse puhul hoida ruumides tavapärasest radiaatoriküttest kuni kaks kraadi madalamat temperatuuri, ent inimesed tajuvad toa temperatuuri ikka soojana. Sellest tuleneb kokkuhoid ja üks põrandakütte eeliseid,” räägib Timbeco Woodhouse’i ehitusjuht Kuido Karner.
Vesipõrandakütte paigaldamisel on soovitatav panna igasse tuppa oma küttering, sest osas ruumides, näiteks vannitoas, on vajalik kõrgem temperatuur. Samas sahvris soovitakse hoida jahedust. Sinna jõuab minimaalne soojushulk vaid teiste ruumide seinte kaudu. Pisut jahedamat õhku soovitakse enamasti ka magamistuppa.
“Igasse tuppa eraldi paigaldatud küttetorustik, mida saab ka eraldi reguleerida, pole eriti suur lisainvesteering. Seda lahendust soovitan julgelt,” lausub Karner.
Suur soojusinerts. Lohusalu eramu põrandaküte paigaldati betooni sisse. Seetõttu on kivi massist tulenev soojusinerts päris suur: temperatuur ei kõigu ja tuba on kogu aeg ühtlaselt soe. “Kui elekter on pool päeva ära, ei juhtu midagi, süsteem ei jõua ära jahtuda,” kirjeldab Karner vesipõrandakütte eripära.
“Samas on sel soojusinertsil ka väike miinus: kui inimesed sõidavad pikaks ajaks reisile, läheb pool nädalat põranda jahtumiseks ja teine pool selle uuesti soojaks saamiseks. Kokkuvõttes on mõttekam hoida ühtlast temperatuuri, sest üleskütmine võib võtta rohkem energiat,” lisab ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele