Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik nõuab hotellidelt külastajate andmeid

    Siseministeeriumi plaan muuta turismiseadust selliselt, et majutusasutused peaksid hakkama külastajate andmeid politsei andmebaasi saatma, tekitab majutusettevõtete juhtides tuska.

    Ministeerium tahab muuta seadust selliselt, et  alates 2015. aasta algusest võetaks kasutusele digitaalne andmekogu, kuhu hakkaksid majutusettevõtted registreerima oma külastajaid 24 tunni jooksul pärast nende saabumist. Andmekogule pääseksid ligi ka statistikaameti töötlejad ja politsei. Praegu võetakse külastajate andmeid käsitsi, see tähendab, et inimene ise paneb kirja oma andmed majutuskaardile, kust need andmed sisestatakse hotelli süsteemi, kuhu ei lähe kirja kogu info, näiteks kodune aadress. Sealjuures puudub
    Schengeni piirkonda jäävate riikide elanikel kohustus esitada isikut tõendav dokument, teistest riikidest tulnud peavad dokumendi esitama. Ministeeriumi eelnõu kohaselt on dokumendi esitamise kohustus kõigil.
    Puudulik andmekaitse. Ministeeriumi seisukohta selgitas pressinõunik Annely Martin: “Siseministeeriumi hinnangul ei vasta praegune korraldus andmekaitse nõuetele, kuivõrd puudub ülevaade, kes ja millistel eesmärkidel külastajakaardil olevaid andmeid töötleb. Andmekogu loomisega tagab riik andmete eesmärgipärase töötlemise, luues juurdepääsu ainult selleks õigustatud isikutele ning parema järelevalve registreerimisel nõutavate andmete töötlemise üle. Eelnõu puhul pole seega tegemist uuel eesmärgil isikuandmete töötlemisega, vaid tänase registreerimisprotsessi digitaliseerimisega.”
    Martin lisas, et tegemist on olulise kompensatsioonimeetmega, et avastada ebaseaduslikku sisserännet ning tagada avalik kord ja julgeolek kogu Schengeni alal.
    Eelnõu vastu on Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. “Meie arvates ei ole see põhjendatud, majutusettevõtted ei peaks tegelema migratsiooni järelevalvega ja mingite tagaotsitavate registreerimise ja püüdmisega. See võiks olla riigi funktsioon. Meie arvates ei ole õige see, et me oma eraelulised andmed peaksime andma politsei kätte igal hetkel,” rääkis EHRLi juhatuse esimees Feliks Mägus. Ta märkis, et liit sai seaduseelnõu esimest korda lugemiseks alles möödunud nädalal ning arutelu siseministeeriumiga alles käib. “Aga riik on üsna veendunud, et riigi hallatav andmekogu, kus kõik majutujad on kirjas, peaks loodama,” lisas ta.
    Esitati vastuargumendid. EHRL ja kaubandus-tööstuskoda tegid ministeeriumile pöördumise, kus põhjendasid, miks ei ole plaanitav seadusemuudatus otstarbekas. Koja jurist Marko Udras rääkis, et pöördumises toodi välja neli probleemi, millega kaasneb olulisi negatiivseid kõrvalmõjusid majutusettevõtetele ja nende külastajatele ning kogu ettevõtluskeskkonnale. Udrase sõnul ollakse nõus sellega, et külastajate registreerimine oleks elektrooniline, aga ei olda nõus, et peaks edastama andmeid õiguskaitseasutustele. Ta märkis, et see peaks toimuma vajaduspõhiselt, mitte pidevalt.
    “See on põhimõtteline küsimus. Muudatused ei ole proportsionaalsed saadava kasuga. Ei ole võimalik märkimisväärselt suurendada Eesti siseturvalisust. See riivab isikute põhiõigusi,” ütles Udras. Ta tõdes, et ei koja ega EHRLi poole ei ole ministeerium arvamuse saamiseks pöördunud. Siseministeeriumi seisukoht oli, et andmekogu on väga vajalik ning see tuleb igal juhul. Udrase sõnul oldi nõus läbi rääkima vaid teistes küsimustes, näiteks kui palju andmeid riik peaks koguma. “Andmekogu on vajalik ja sisuliselt otsustatud,” ütles Udras.
    Läbirääkimised jätkuvad lähinädalail. Ministeeriumi teatel kõiki kooskõlastamisel esitatud ettepanekuid või märkusi analüüsitakse.
     
    Mis on mis
    Ühispöördumine siseministeeriumile
    Kokkuvõtvalt näevad kaubandus-tööstuskoda ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liit peamisi probleeme järgnevas:  1. Eelnõuga soovitakse majutusettevõtetele seada osaliselt riigi funktsioone – osaleda avaliku korra tagamisel, sealhulgas migratsioonijärelevalve teostamisel.2. Eelnõu suurendab majutusettevõtete kulusid külastajate registreerimisel ning pikendab külastajate registreerimisele kuluvat aega.3. Muudatused riivavad ülemääraselt majutusettevõtete külastajate põhiõigusi, sealhulgas õigust vabalt liikuda ja õigust eraelu puutumatusele.4. Muudatustega ei kaasne seletuskirjas välja toodud peamist mõju – riigi turvalisuse suurenemine –, mistõttu on muudatuste eesmärk tervikuna puudulik.
     
    Kommentaar
    Me räägime politseiriigist
    Anu Soosaar, Sokos Hotel Viru tegevdirektorMe ei pea seda mõistlikuks. Tööd tuleb väga palju juurde, rääkimata sellest, mis külalislahkusest me räägime. Meil on väga suur hotell ka, päeva jooksul võib tulla tuhat inimest majja. See pikendab protseduure ja protsesse ja efektiivsus loomulikult kannatab. Näiteks dokumendikontroll, mis tähendab, et nende puhul, kes tulevad väljastpoolt Schengenit, peab vastuvõtutöötajatel olema oskus ära tunda ka näiteks võltsitud dokumente. Ma näen, et riik üritab meile natukene nagu piirivalve tööd anda. See ei ole õige.Siin on väga palju tehnilisi küsimusi – et asi oleks kuidagigi efektiivne peaks kõikide hotellide süsteemid ühilduma. Kõikidel hotellidel ei ole sama süsteem.Ma ei näe praktilist mõtet mittemingisugust. Kui praegu on politseil või kapol vaja mingeid andmeid saada, nad teevad päringu ja loomulikult hotellid vastavad neile.Kulud suureneksid ja teise väga suure miinusena näen seda, et klienditeeninduse kvaliteet kukuks. Ma ei kujuta ette, et lähen näiteks Soome ja esimese asjana küsitakse minult dokumenti.Mis sellise jälgimise mõte on? Me räägime nagu politseiriigist jälle natuke.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
OpenAI tegi tehisintellekti arendamiseks olulise ostu
OpenAI ostis otsingutele ja analüütikale keskendunud idufirma Rockset, mis tähendab kõrgetasemelise tehisintellekti ettevõtte jaoks seni kõige olulisemat omandamist.
OpenAI ostis otsingutele ja analüütikale keskendunud idufirma Rockset, mis tähendab kõrgetasemelise tehisintellekti ettevõtte jaoks seni kõige olulisemat omandamist.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Parim noor juht: juhtimises on nagu spordis, hea kultuuriga meeskonnad on edukamad
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lennukipommi
Eile pärastlõunal said demineerijad väljakutse Ida-Virumaale Alutaguse valda Rannapungerja külla, kus puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lõhkekehasarnase metallist eseme.
Eile pärastlõunal said demineerijad väljakutse Ida-Virumaale Alutaguse valda Rannapungerja külla, kus puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lõhkekehasarnase metallist eseme.
ERJK hakkab uurima Isamaa võimalikku varjatud rahastamist
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas tänasel koosolekul alustada menetlust Isamaa võimaliku varjatud rahastamise kohta Ühiskonnauuringute Instituudi kaudu.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas tänasel koosolekul alustada menetlust Isamaa võimaliku varjatud rahastamise kohta Ühiskonnauuringute Instituudi kaudu.