Riik nõuab hotellidelt külastajate andmeid

Ministeerium tahab muuta seadust selliselt, et  alates 2015. aasta algusest võetaks kasutusele digitaalne andmekogu, kuhu hakkaksid majutusettevõtted registreerima oma külastajaid 24 tunni jooksul pärast nende saabumist. Andmekogule pääseksid ligi ka statistikaameti töötlejad ja politsei. Praegu võetakse külastajate andmeid käsitsi, see tähendab, et inimene ise paneb kirja oma andmed majutuskaardile, kust need andmed sisestatakse hotelli süsteemi, kuhu ei lähe kirja kogu info, näiteks kodune aadress. Sealjuures puudub

Schengeni piirkonda jäävate riikide elanikel kohustus esitada isikut tõendav dokument, teistest riikidest tulnud peavad dokumendi esitama. Ministeeriumi eelnõu kohaselt on dokumendi esitamise kohustus kõigil.

Puudulik andmekaitse. Ministeeriumi seisukohta selgitas pressinõunik Annely Martin: “Siseministeeriumi hinnangul ei vasta praegune korraldus andmekaitse nõuetele, kuivõrd puudub ülevaade, kes ja millistel eesmärkidel külastajakaardil olevaid andmeid töötleb. Andmekogu loomisega tagab riik andmete eesmärgipärase töötlemise, luues juurdepääsu ainult selleks õigustatud isikutele ning parema järelevalve registreerimisel nõutavate andmete töötlemise üle. Eelnõu puhul pole seega tegemist uuel eesmärgil isikuandmete töötlemisega, vaid tänase registreerimisprotsessi digitaliseerimisega.”

Martin lisas, et tegemist on olulise kompensatsioonimeetmega, et avastada ebaseaduslikku sisserännet ning tagada avalik kord ja julgeolek kogu Schengeni alal.

Eelnõu vastu on Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. “Meie arvates ei ole see põhjendatud, majutusettevõtted ei peaks tegelema migratsiooni järelevalvega ja mingite tagaotsitavate registreerimise ja püüdmisega. See võiks olla riigi funktsioon. Meie arvates ei ole õige see, et me oma eraelulised andmed peaksime andma politsei kätte igal hetkel,” rääkis EHRLi juhatuse esimees Feliks Mägus. Ta märkis, et liit sai seaduseelnõu esimest korda lugemiseks alles möödunud nädalal ning arutelu siseministeeriumiga alles käib. “Aga riik on üsna veendunud, et riigi hallatav andmekogu, kus kõik majutujad on kirjas, peaks loodama,” lisas ta.

Esitati vastuargumendid. EHRL ja kaubandus-tööstuskoda tegid ministeeriumile pöördumise, kus põhjendasid, miks ei ole plaanitav seadusemuudatus otstarbekas. Koja jurist Marko Udras rääkis, et pöördumises toodi välja neli probleemi, millega kaasneb olulisi negatiivseid kõrvalmõjusid majutusettevõtetele ja nende külastajatele ning kogu ettevõtluskeskkonnale. Udrase sõnul ollakse nõus sellega, et külastajate registreerimine oleks elektrooniline, aga ei olda nõus, et peaks edastama andmeid õiguskaitseasutustele. Ta märkis, et see peaks toimuma vajaduspõhiselt, mitte pidevalt.

“See on põhimõtteline küsimus. Muudatused ei ole proportsionaalsed saadava kasuga. Ei ole võimalik märkimisväärselt suurendada Eesti siseturvalisust. See riivab isikute põhiõigusi,” ütles Udras. Ta tõdes, et ei koja ega EHRLi poole ei ole ministeerium arvamuse saamiseks pöördunud. Siseministeeriumi seisukoht oli, et andmekogu on väga vajalik ning see tuleb igal juhul. Udrase sõnul oldi nõus läbi rääkima vaid teistes küsimustes, näiteks kui palju andmeid riik peaks koguma. “Andmekogu on vajalik ja sisuliselt otsustatud,” ütles Udras.

Läbirääkimised jätkuvad lähinädalail. Ministeeriumi teatel kõiki kooskõlastamisel esitatud ettepanekuid või märkusi analüüsitakse.

 

Ühispöördumine siseministeeriumile

Kokkuvõtvalt näevad kaubandus-tööstuskoda ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liit peamisi probleeme järgnevas:  1. Eelnõuga soovitakse majutusettevõtetele seada osaliselt riigi funktsioone – osaleda avaliku korra tagamisel, sealhulgas migratsioonijärelevalve teostamisel.2. Eelnõu suurendab majutusettevõtete kulusid külastajate registreerimisel ning pikendab külastajate registreerimisele kuluvat aega.3. Muudatused riivavad ülemääraselt majutusettevõtete külastajate põhiõigusi, sealhulgas õigust vabalt liikuda ja õigust eraelu puutumatusele.4. Muudatustega ei kaasne seletuskirjas välja toodud peamist mõju – riigi turvalisuse suurenemine –, mistõttu on muudatuste eesmärk tervikuna puudulik.

 

Me räägime politseiriigist

Anu Soosaar, Sokos Hotel Viru tegevdirektorMe ei pea seda mõistlikuks. Tööd tuleb väga palju juurde, rääkimata sellest, mis külalislahkusest me räägime. Meil on väga suur hotell ka, päeva jooksul võib tulla tuhat inimest majja. See pikendab protseduure ja protsesse ja efektiivsus loomulikult kannatab. Näiteks dokumendikontroll, mis tähendab, et nende puhul, kes tulevad väljastpoolt Schengenit, peab vastuvõtutöötajatel olema oskus ära tunda ka näiteks võltsitud dokumente. Ma näen, et riik üritab meile natukene nagu piirivalve tööd anda. See ei ole õige.Siin on väga palju tehnilisi küsimusi – et asi oleks kuidagigi efektiivne peaks kõikide hotellide süsteemid ühilduma. Kõikidel hotellidel ei ole sama süsteem.Ma ei näe praktilist mõtet mittemingisugust. Kui praegu on politseil või kapol vaja mingeid andmeid saada, nad teevad päringu ja loomulikult hotellid vastavad neile.Kulud suureneksid ja teise väga suure miinusena näen seda, et klienditeeninduse kvaliteet kukuks. Ma ei kujuta ette, et lähen näiteks Soome ja esimese asjana küsitakse minult dokumenti.Mis sellise jälgimise mõte on? Me räägime nagu politseiriigist jälle natuke.