• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valimised ja valikud

    Ärge alahinnake seda, kui palju on inimesed valmis kannatama. Ärge alahinnake seda, kui palju valitsejad on valmis inimeste valuläve testima. Umbes nii sõnastas üks JP Morgani analüütik kaks lihtsat reeglit, millega Jaapanisse investeerija peaks arvestama.

    Jaapanis toimuvad erakorralised valimised 16. detsembril ning riik saab oma kaheksanda peaminstri vähem kui seitsme aasta jooksul.6. novembril valis Ameerika Barack Obama uuesti presidendiks. Ükski Ameerika president pole alates 1936. aastast võitnud valimisi, kui tööpuudus on ületanud 7,2%; president Obama eelmisel ametiajal ületas tööpuudus 8% 43 kuul 46st. Presidendi lähiaja tähtsaim majanduspoliitiline ülesanne on saavutada kokkulepe riigi maksupoliitikas, mis hoiaks ära automaatsed kärpemeetmed ja kaasneva majanduslanguse. Seda ajal, kui ideoloogiline lõhe kahe partei vahel on jätkuvalt suur ning Ameerika keskpank möönab, et majanduse kasvuvõime võib kriisi tulemusel olla eeldatust väiksem.Šotimaa ja Suurbritannia jõudsid  hiljuti kokkuleppele rahvahääletuse korraldamises 2014, otsustamaks, kas Šotimaa jätkab Ühendkuningriigi koosseisus; referendumi- ja iseseisvusmõtteid mõlgutatakse ka Kataloonias.Kasinuspoliitikavastased meeleavaldused on tava paljudes Euroopa riikides. Moody’s langetas Prantsusmaa riigireitingut ning kokkuleppe leidmine Kreeka võlakoorma vähendamiseks jätkusuutliku tasemeni nõudis mitmeid maratonläbirääkimisi.
    Keerulised valikud. Eeltoodud subjektiivne valim iseloomustab meeleolu maailma eri nurkades, tuues esile globaalse võlakriisi järelmõjud ja allhoovused, inimeste rahulolematuse majandusliku olukorra ja valitsejatega ning ebakindluse tuleviku ees. Ehkki enamiku majandusnäitajate järgi on maailmamajanduse seis praegu palju parem kui neli aastat tagasi kriisi puhkedes, on aeg toonud esile kriisi sügavuse ja lahenduste keerukuse.Septembris väitsin Äripäeva arvamusküljel, et euroala strateegia toimib. Kahe kuu jooksul lisandunud faktid annavad mulle põhjust väita sama ka täna. Ääreala riikide eelarve puudujääk on vähenenemas, jooksevkonto defitsiit on paranemistrendil ning Iirimaa, Hispaania ja Portugal on suurendanud oma globaalset turuosa. Ehkki Kreeka on jätkuvalt suurima riskiga programm, on valitsus pingutanud: 2013. aasta eelarve ning mahukas majandusreformide eelnõu said parlamendis heakskiidu. Viimased kolm kuud on riigi jooksevkonto olnud ülejäägis, esimest korda pärast euro kasutuselevõttu.Reforme ja majanduste kohandumist on tasapisi hakanud märkama ka vaatlejad ning analüütikud. Kui keegi väitnuks mõni aasta tagasi, et majanduste kohandumine eelkirjeldatud määral on Lõuna-Euroopas võimalik, oleks väitjasse suure tõenäosusega suhtutud kui tulnukasse.Ma ei eita, et kohandumisel on olnud majanduslik ja sotsiaalne hind. Kuid ma ei tea ühtegi edulugu, kus kriisist oleks väljutud ilma eelarvekärbete ja majandusreformideta ning paraku ka reaalsissetulekute languseta. Olgu siin näiteks Soome või Rootsi üheksakümnendate alguses, Aasia riigid üheksakümnendate lõpus või Ladina-Ameerika riigid viimase paari kümnendi jooksul.
    Toibumiseks on vaja aega. Oleks ebaõige väita, et euroala on kohe kriisist väljumas ning vajalikud reformid majanduspoliitika korralduses on tehtud. Euroala tervikuna on majanduslanguses – ehkki erinevused liikmesriigiti on märkimisväärsed – ja kasvuprognoosid tagasihoidlikud. Ent kohatu on näha euroala hädaoruna, mis takistab maailmamajandusel jõudsamini kasvamast.Riigivõlg ja eelarve defitsiit on vähemalt sama terav probleem USAs ja Jaapanis. Hiina pehme maandumine ei ole kaugeltki tagatud ning teistegi maailmamajanduse buumi aastatel kiirelt kasvanud arenevate turgude kasvunumbrid on märkimisväärselt aeglustunud.On selge, et Euroopa ja ka maailmamajandus vajavad II maailmasõja-järgsest suurimast majanduskriisist toibumiseks veel aega, võib-olla kauem, kui me sooviksime. Ent vastutus stabiilse maailmamajanduse eest ei lasu vaid Euroopal. Samavõrra oluline on, et USA ja Jaapan seaks oma riigi rahanduse tugevale alusele ning seni kiiret kasvu nautinud arenevad turud jätkaks reforme ning väldiks vigu, mida arenenud riigid tegid buumi aastatel.Niikaua kui maailmakaubandusel lastakse arenenda ning poliitikud ei lasku valijatele meeldimiseks majanduspoliitilisse populismi ning kuni valitsused vahetuvad valimistel, mitte muul moel, on meil kõik võimalused, et 21. sajandi suur majanduskriis laheneb teisiti kui 20. sajandi suur depressioon.
    Artikkel kajastab autori isiklikke seisukohti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.