• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa saab lõpuks ühtse patendi

    Tänane hääletus Euroopa Parlamendis viis lõpule aastakümneid väldanud saaga ELi ühtse patendi ümber ning asendab praeguse süsteemi, kus patendi taotlemine on 60 korda kallim kui Hiinas, ühtse ja oluliselt odavama süsteemiga.

    ELi valitsusjuhid rõõmustasid ühtse patendi sünni üle juba tänavu juunis Ülemkogul. Kuid tuli välja, et ennatlikult. Euroopa Parlament ei olnud rahul patendikohtu asukohta puudutanud osaga ning vaidlused jätkusid. Eesistujariigi Küprose pakutud kompromissil oli täna parlamendis hääletusel ja sai piisava toetuse.
    Poliitilise toetuse sai patent 25 liikmesriigilt (Hispaania ja Itaalia erandiga) esmaspäeval Brüsselis toimunud ELi konkurentsivõime nõukogus, kus Eestit esindas majandusminister.
    „See on ajalooline otsus, mis tugevdab Euroopa konkurentsivõimet,“ ütles kohtumisel osalenud Euroopa Komisjoni siseturu volinik Michel Barnier ajakirjanikele. „Uks liitumiseks on lahti ka Itaaliale ja Hispaaniale,“ vahendas agentuur Reuters.
    Senise süsteemi järgi tuleb patent registreerida igas ELi riigis eraldi, mis tähendab eelkõige tohutuid tõlkekulusid. USAga võrreldes on patendi taotlemine sellega 18 korda ja Hiinaga võrreldes 60 korda kallim.
    Ka uue süsteemi järgi, mis jõustuks 25 riigis 2014. aastast, jääb patendi taotlemine Euroopas USAga võrreldes kallimaks. Kuid praeguse hinnalipiku asemel, mis Euroopa Komisjoni andmeil küünib 36 000 eurole, võib patendi registreerimise hind alaneda esmalt 6400 eurole. 12-aastase üleminekuperioodi järel, mil koostöös Google’iga arendatakse masintõlget, võib patendi taotlemise hind alaneda 5000 eurole.
    Võrdluseks on patendi hind USAs keskmiselt 1850 eurot. Praeguse süsteemiga võrreldes on Euroopa ühtne patent siiski oluliselt atraktiivsem ja odavam. Taotluse saab esitada inglise, prantsuse või saksa keeles. Kui patenditaotlus on mõnes muus keeles, tuleb lisada tõlge ühes nimetatud keeles. Väikefirmadel, ülikoolidel ja üksikisikutel on võimalik tõlkekulude katteks toetust saada.
    Kokkuleppest jäävad kõrvale Itaalia ja Hispaania, mis protestivad oma keele n.ö tõrjumise pärast uues patendisüsteemis, ning on praeguse lahenduse vaidlustanud Euroopa Kohtus. Täna antud esialgsel hinnangul peaks kohus hagi tagasi lükkama. Otsus ise peaks sündima lähikuudel. Kui kohus hagi tagasi lükkab, jõustuks uus süsteem 2014. aastast.
    Ühtse patendi loomist on lisaks keeleküsimusele pikalt viivitanud vaidlused patendikohtu asukoha üle. Juuni Ülemkogul jõudsid Saksamaa kantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Francois Hollande ja Suurbritannia peaminister David Cameron kokkuleppele kohtu funktsioonid kolme riigi vahel jagada. Kohtu n.ö peakorter tuleb Pariisi, kuid sõltuvalt patendi valdkonnast lahendatakse osa vaidlusi ka kas Münchenis või Londonis.
    USA firmad on patentide taotlemisel kaugelt ees nii Euroopa Liidust kui Jaapanist. Thomson Reutersi 2012. aasta nimekirjas maailma 100 parimast innovaatorist oli 47 USA ettevõtet. Pingerea koostamisel oli aluseks registreeritud patendide arv, firmade edu, mõjukus rahvusvahelisel tasandil ning innovatsiooni tase.
    2011. aastal väljastati USAs 224 000 patenti, Hiinas 172 000 patenti ning Euroopas 62 000.
    Esimese ühtse patendi sai EL juba 1973. aastal, kuid see kokkulepe ei rakendunud praktikas kunagi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.