Kriis on uus normaalsus

“Kui vaadata praegusi võimalusi, siis on praegu ideaalne olukord. Võib-olla ollakse harjutud palju kiirema majanduskasvuga, kus 3–4% tundub natukene madal. Seepärast ma tahaksin, et euroalal ja mujal läheks paremini, et välisnõudlus jälle kasvaks. Aga oodatakse loomulikult kiiremat kasvu,” vastas Eesti Panga president Ardo Hansson küsimusele, miks majanduskasv inimesteni jõudnud ei ole.

Hansson selgitas, et buumi ajal kasvasid palgad kiiremini kui tootlikkus ja seejärel tuli tagasilöök, kus palgad suisa langesid, kuna tootlikkus oli väike. Nüüd on tema sõnul jälle positiivne tsükkel, kus keskmine brutokuupalk kasvab kuskil 6% aastas. “See on üsna lähedal majanduse üldisele palga kasvu võimele. Ma arvan, et arvestades majanduse võimekust, on praegune seis normaalne,” lisas Hansson.

Ka panga asepresident Ülo Kaasik nentis, et Eestil läheb üsna hästi. “Välisnõudlus on veidi väiksem kui varem, kuid me ootame, et see 2014. aastal kasvab. Eestile on oluline see, kuidas eksportival sektoril läheb. Ekspordi kasv tuleb mõnevõrra kiirem kui sisenõudluse kasv,” märkis Kaasik.

Välisnõudlus peaks tagama kasvu. Eesti Panga hinnangul on oluline see, mis toimub meie lähedal asuvates riikides, samuti euroala võlakriisi lahenemine. “Kui kriis laieneb, siis võib see kanduda ka meie naabritele ja meid otsesemalt mõjutada,” märkis Hansson. Samas on Soome majandus juba näidanud jahenemise märke.

“Meie lõunanaabritel on praegu jällegi ELi kõige kiireimini kasvav majandus, ka Venemaa kasvab. Loomulikult on Soome ja Rootsi tähtsaimad, kuid Rootsi langust me ei eelda,” märkis Kaasik. Teisisõnu peaks Venemaa ja Baltimaade turu kasv kompenseerima selle osa, mis Põhjamaadest puudu jääb.

Kuigi majandus areneb tasakaalus, siis võib seda ohustada madalate intressidega kaasneda võiv liialt kiire laenukasv.

Nõudluse pool teeb muret. Ka majandusanalüütik Maris Lauri sõnul läheb Eesti majandusel võrreldes muu Euroopaga hästi, samas pole seis just roosiline. “Ilmselgelt on nõudlusega probleeme, just välisnõudlusega. Ja ma arvan, et ka sisenõudluse kasv läheb järgmisel aastal mõnevõrra vaevalisemaks,” lausus Lauri ja lisas, et samas ei saa väita, et ees paistaks kriis.

Sisenõudluses on Lauri sõnul palju lahtisi otsi. Näiteks: kui palju riik on valmis investeerima. Veidi on Euroopa raha veel kulutada, kuid saastekvoodi raha saab suures osas otsa. Teine küsimus on Lauri sõnul see, kui palju ettevõtted investeerivad. “Tundub, et nad on ilma suurema kärata juba palju investeerinud, aga tuleb loota, et nad näevad kaugemat perspektiivi ja investeerimine jätkub,” lisas ta. Kinnisvarainvesteeringute suhtes ta optimismiks samas põhjust ei näe.

Kui hinnad tõusevad liiga kiiresti, mõjutab see tarbimist. “Kardan, et aasta alguses on inimesed veidi ehmatanud. Kõik ootavad elektri hinna tõusu ja see kandub mõnevõrra ka teistesse hindadesse,” seletas Lauri, kelle sõnul tõusevad ilmselt palgasurve tõttu järgmisel aastal ajutiselt ka inimeste palgad.

Inimesed on kriisiga ära harjunud. Alexela ASi juhatuse liikme Juhan Kolgi sõnul võib kriisi nimetada juba uueks normaalsuseks. “Meil on konstantne kriis. Oleme kõik sellega juba harjunud,” tõdes ta. “See numbritega tegelemine on väga paljudele inimeste toiduallikas, kuid midagi väga palju me sellest välja ei loe, kõik on tagantjärele tarkus,” kommenteeris Kolk Eesti Panga järgmise aasta alguse majanduskasvu prognoosi.

“Meie optimistid küll ei ole. Oleme kogu aeg olnud seisukohal, et kriis jätkub ja lõppu ei paista. Kuid see ongi tavaolukord. Igas olukorras inimesed elavad ju, isegi sõja ajal inimesed elavad,” lisas Kolk. “Unistada võib igasugustest asjadest, kuid suurt buumi lähiajal näha küll ei ole. See on olukord, millega tuleb täna leppida ja sellest tuleb ka lähtuda. Pigem siseturg kahaneb või siis ei kasva väga kiiresti,” lisas ettevõtja.

Prisma Peremarketi tegevjuhi Janne Lihavaineni sõnul on isegi homset piima müüki võimatu täpselt ennustada, rääkimata siis millestki nii keerulisest kui terve riigi või maailma majandus. Samas tõdes ta, et on pigem positiivselt meelestatud, sest lisaks üldisele majanduskasvule ja inflatsioonile näevad nemad kasvuvõimalusi turuosa juurde võitmises. “Tööjõud on praegu eriti Tallinnas juba kriitiline probleem. Ilmselt toob see kaasa küll palga kasvu, kuid ei lahenda olukorda – vajaminevaid töökäsi ei ole lihtsalt piisavalt. Tööjõupuudus pidurdab pikemas perspektiivis kahjuks ka majanduskasvu,” nentis Lihavainen.

Ohuks kukkumine eksporditurul. Smarten-Logisticsi ühe omaniku Indrek Prantsi sõnul on majandus üldiselt stabiilne olnud. “Väga suuri karisid ja samas ka euroofiat ees ei paista,” märkis ta.

Prantsi sõnul on jaekaubandus hea sisetarbimise peegliks ja sealt on küll näha, et aastatel 2008–2009 oli kõva kukkumine, siis paar-kolm aastat on tagasi ronitud ja kuigi käibenumbrid pole veel buumi aja tasemel, siis palju puudu ka ei ole. “Käive on praegu tervem, efektiivsem ja kasumlikum,” märkis Prants, lisades, et tänu kriisile on tehtud palju õigeid otsuseid ja kulude poolelt on õhku välja lastud. “Jalad põhjas tunne on, stabiilne.”

Reaalpalk pole Prantsu sõnul kasvanud, kuid kui vaadata Eesti inimeste tohutut hoiuste hulka, siis tundub, et inimestel raha on. Ta pakkus, et inimesed on nüüd harjunud ebakindlusega, mis siin euro tulekuga oli ja ka kriisist tulenes. “Nüüd on sellest ülealalhoidlikkusest üle saadud. Loomulikult nurisetake selle üle, kui toit ja elekter kallinevad, kuid tegelikult Eesti inimestel on hoiuseid küll ja veel,” lisas ta.

Prantsi sõnul on Eesti majanduse suurimaks ohuks see, kui paari suurema eksportiva ettevõtte turud ära kukuvad. “See mõjutab makronumbreid. Mis meil endal siin sees ikka nii nihu võib minna. Oleme tublid töömesilased edasi, suhtumine on ju paigas, ei larista, ei pilla.”

 

Taust

SKP on pikaajalise trendi lähedalPraegustes tingimustes on SKP kasv ideaalsuse lähedal. Majanduse kasv 3-4% üsna tasakaalu lähedal ja hea saavutus.

Tööpuudus palgakasvu ei kiirendaOhuks on, kui tööpuudus väheneks ülikiiresti ja tekitaks palgasurve, mis oleks kiirem kui tootlikkuse kasv – see võib üle kanduda konkurentsivõime vähenemisele.

Alusinflatsioon on püsinud madal Toiduhinnad, kütuse hinnad ja elekter on väga heitlikud. Need võivad kas järsku tõusta või järsku langeda, seda ma oleme viimastel kuudel ka näinud. Praegu me prognoosime, et toidu ja energia hinnad on pigem langustrendis, kuid selle trendi ümber on suur ebamäärasus. Baasprognoos eeldab, et ülejäänud inflatsiooni komponendid on küllaltki hästi kontrolli all.

 Valitsemissektori eelarve puudujääk on väikePalgasurve on ühiskonnas üsna suur ja kui see peaks kanduma ühest haurust teise ja minema üleüldiseks, siis see võib ka eelarve tasakaalust välja lüüa.

Jooksevkonto puudujääk on ajaloolises võrdluses väikeSee võib vaikselt suureneda, kuid baasstsenaariumi järgi me ei näe, et jooksevkonto puudujääk võiks väga tasakaalust välja minna. Kui inimestel kindlustunne kasvaks ja hakatakse palju tarbima, siis võib see kiiremini defitsiidi suunas liikuda.

Välisvõla netopositsioon on tasakaalu lähedalMe sõltusime buumi ajal välisraha sissevoolust, nüüd on neid laene osaliselt tagasi makstud ja meie haavatuvus välisšokkidest on väiksem, kuna välisvõlakoormus on väiksem.