Kuna jõulud on tulemas, uurisime Äripäeva TOP 100 hulka kuuluvatelt ettevõtetelt, kas neil on tänavu plaanis töötajatele jõulupreemiat maksta.
"Jah, me tegelikult oleme juba maksnud. Maksime selle detsembris koos novembrikuu palgaga," kommenteeris elektriseadmeid ja -tarvikuid tootva Ensto Ensek ASi juhatuse liige Peeter Mõrd.
Tema sõnul on see ettevõttes väljakujunenud traditsioon, et nendel aastatel, kus on ettevõtte majandustulemused head ja tulemused vastavad ootustele, makstakse ka preemiat. "2011. aasta oli meil ka väga hea ja maksime ka eelmisel ning üle-eelmisel aastal jõulupreemiat. 2008. ja 2009. aastal me kindlasti ei maksnud," tõdes Mõrd. Ta märkis, et tegemist ei ole küll suure summaga, aga seda saavad kõik töötajad sõltumata palgast ja ametikohast. "Sel aastal maksime 75 eurot kõikidele töötajale, kes töötanud ettevõttes vähemalt ühe aasta. Ilmselt maksame ka järgmisel aastal, kui on kenad majandustulemused, püsime eelarves ning kasumiplaanid täis," lausus Mõrd.
Värvitootja Akzo Nobel Baltics ASi juhatuse esimees Piret Minn märkis, et neil sellist asja nagu jõulupreemia ei ole, on jõuluraha. "Meie puhul ja ka teiste puhul tuleb mõistet defineerida. Minu jaoks on preemia tulemustasu. Meie aga oleme töötajatele igal aastal maksnud jõuluraha," selgitas Minn.
Ettevõte maksab jõuluraha eesmärgiga, et töötajad saaksid teoks teha oma jõuluunistused, kas midagi head-paremat toidulauale või teha väike reis. "Seega ei ole see nagu preemia, see on jõuluraha jõuluunistuste teostamiseks. Kõikidele töötajatele üks summa. Me oleme 99% tõenäosusega iga aasta maksnud," lausus Minn.
Hulgikaubandusettevõte Mecro AS ei maksa oma töötajatele jõulupreemiat. Ettevõtte tegevdirektor Priit Printsi sõnul on töötajate motivatsioonipaketi üks osa see, et pikema staažiga töötajatele on ette nähtud lisapuhkus. "Kes puhkust ei ole ära kasutanud, neile makstakse see summa enne jõule välja. Neid päevi saab terve aasta jooksul kasutada," kommenteeris Prints ja lisas: "Pikem staaž algab meil alates viiendast tööaastast."
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele