16. detsember 2012 kell 21:00

Maksukeskkond peletab valdusühingud minema

Meile meeldib mõelda, et Eesti maksukeskkond on välisinvestoritele atraktiivne ning et siia võiks senisest rohkem valdusühinguid asutada.  See tekitaks Eestisse senisest rohkem nn tarku töökohti mitmes majandussektoris. Luksemburgi ja Hollandi näited võiksid meile selles eeskujuks olla.

Aga kas meie maksukeskkond seda toetab? Viimaste aastate areng näitab, et Eesti positsioon hakkab käest libisema.

Paljukiidetud äriühingute tulumaksusüsteem jääb ilma vajalike lisamooduliteta rahvusvahelises maksukonkurentsis nõrgaks. Jõulisi ja süsteemseid samme on astumas Läti, lähiaastatel jõustub seal rida vastavaid maksumuudatusi.

Eesti eelised. Meie allesjäänud tugevused on maksustamise edasilükkamine kasumi teenimiselt jaotamisele ja  maksude deklareerimise ja tasumisega seotud toimingute lihtsus. Selles vallas on seni negatiivse mainega Läti maksuhaldur viimasel ajal teinud suuri edusamme.

Kolmandaks, meil puuduvad alakapitalisatsiooni reeglid. Läti ja Leedu maksuhaldurid aktsepteerivad omakapitali iga euro kohta maksimaalselt 4 eurot seotud isikutelt võetud laene.

On ka neljas aspekt, kus meie eelis hakkab kaduma: kinnipeetava tulumaksu puudumine Eesti äriühingu makstavatelt dividendidelt. Alates 2013. aastast kehtib sama ka Lätis. Leedus on Euroopa majanduspiirkonnast pärit aktsionäride/osanike puhul võimalik saavutada sama tulemus, kui on vähemalt 10% osalus vähemalt 12 kuu jooksul.

Kõige määravam asjaolu, miks Eestisse valdusühingut mitte teha, on osaluse müügist saadud kasu maksustamine (jaotamisel) 21% määraga. Lätis kehtib alates 2013. aastast täielik maksuvabastus ja ka  Leedus on võimalik seda saavutada.

Puudusi on rohkemgi. Teiseks, Eesti emaettevõtja (nt valdusühingu) saadud dividenditulu topeltmaksustatakse, kui tema osalus dividendi maksjas jääb alla 10%. Lätis seda tulevast aastast pole ning Leedus Euroopa majanduspiirkonnast saadud dividendide puhul ka mitte.

Kolmandaks, Eestil puudub maksuleping Venemaaga (Läti-Vene maksulepingut hakatakse rakendama alates 01.01.2013; Leedul juba olemas).

Neljandaks, Eestis ei ole võimalik maksuhalduriga sõlmida siirdehindadealaseid eelkokkuleppeid. Lätis saab seda teha alates järgmisest aastast, Leedus on see juba olemas.

Viiendaks, muude valdusühingu teenitud tulude (nt intressitulu või juhtimistasud) jaotamise korral kõrgem maksumäär (21% versus Läti ja Leedu 15%).

On viimane aeg midagi ette võtta.

Hetkel kuum