Tõus tuleb inflatsiooni piires

Kolmanda osapoole logistikateenust pakkuva Smarteni juhatuse esimees Mait Miller arvab järgmisse aastasse vaadates, et reaalne hinnatõus jääb viie kuni kümne protsendi piirimaile.

“Hinnatõus jääb vahemikku 5–10 protsenti, loomulikult sõltub see väga palju konkreetse kliendi teenuse spetsiifikast ning ka sellest, milliselt hinnatasemelt läbirääkimisi alustatakse. Peamised hinnatõusu vedavad komponendid on samad, mis teisteski ärivaldkondades – energia kallinemine ning tööjõukulude kasv. Kütuse hinna muutumine on meil üldiselt reguleeritud jooksvalt ja hinnamuutusi selles vallas ennustada ei oska,” kommenteeris Miller.

Milleri sõnul vaatavad nad teenuse põhihinnad üle tavaliselt kord aastas, kütuse hinnamuutust arvestatakse igakuiselt eraldi. Järgmise aasta investeeringutes on Smartenis põhirõhk suunatud IT-süsteemide arendamisse, et tõsta tootlikkust ja toimiva süsteemi töökindlust.

A. Le Coqi logistikadirektori Erki Lehiste sõnul nemad järgmise aasta hinnatõusu oma eelarvesse ei planeeri. “Transpordis on oluliseks komponendiks kütuse hind, võib-olla teab keegi täpsemalt, kuid meie ei usu, et kütus järgmisel aastal kallineb. Maailmamajandus pole sellises seisus, mis hinnatõusu toetaks,” väitis Lehiste.

Ka tööjõukulude osas ei tunne Lehiste survet palku tõsta. “Jälgime ja analüüsime erinevaid palgaturu-uuringuid ning korrigeerime palku ametikohtade lõikes erinevalt, seega üldist palgatõusu meil ei tule,” selgitas Lehiste. “Me küll ei avalikusta oma valdkonna töötajate palgatasemeid, kuid niipalju saame öelda, et tööjõu voolavus on meil olnud juba aastaid väga väike,” lisas ta.

Suuri investeeringuid Lehiste sõnul neil sel aastal logistikavaldkonnas ei tehtud ning seda pole plaanis teha ka järgmisel aastal. “Efektiivsuse otsimine kuulub logistikute igapäevatöö hulka. Mida ja kuidas midagi ümber teha, kust kulusid kokku hoida – me ei mõtle sellele kord aastas, vaid tegeleme sellega igapäevaselt,” sõnas Lehiste.

Mitte üle kolme protsendi. ASi Leibur juhatuse esimehe Asso Lankotsi kinnitusel arvestavad nemad järgmisel aastal logistikakulude kogukasvuks kütuse, teenuste hinna ja mahtude kogumõjuna mitte üle kolme protsendi. Investeeringuid on Leibur sel aastal teinud päris mahukalt ja lisa toob ka järgmine aasta.

“Tänavuse aasta üks suuremaid investeeringuid, ligi 400 000 euro ulatuses, oli suunatud tootmislogistikasse: uuendasime taarapesuliini ja ehitasime välja poolautomaatse taaralao koos automaatse kastide etteandega tootmisliinile. Investeering tagab meile parema pesutulemuse ning efektiivsema laopinna ja tööjõu kasutamise. Järgmisel aastal keskendume jaotusvedude korraldamisel senisest rohkem osakoormate ostmisele teenusepakkujatelt,” rääkis Lankots.

Tänavust aastat tervikuna peab Lankots Leiburi jaoks heaks, kasvanud on nii müük koduturule kui ka kontsernisisene eksport. Järgmise aasta suhtes on Lankots mõõdukalt optimistlik, prognoosides siseturu mõõdukat kasvamist.

Transpordi hinnatõusust pole pääsu. Sel aastal head majandusaastat tegeva, mere-, raudtee- ja maismaatranspordi teenust kasutava, tsementi ja klinkrit tootva Kunda Nordic Tsemendi tegevjuhi Meelis Einsteini sõnul neil järgmise aasta hindade suhtes läbirääkimised alles käivad. Teenuse kallinemisest Einsteini väitel pääsu pole. “Kõige raskemini on praegu prognoositav meretranspordi hind, kui palju esimesest aprillist tõusvad veeteede tasud otseselt teenuste hinda mõjutama hakkavad, on keeruline öelda. Üks-ühele see teenuse hinda kindlasti ei mõjuta, aga fakt on ka see, et mõju saab olema tuntav.

Hinna paneb lõplikult paika ikkagi nõudlus ja pakkumine turul. Me ise ostame meretranspordi teenust spot-turult, seal on hinnad kuude lõikes väga erinevad,” ütles Einstein.

Einsteini tähelepanekut mööda kasvab autotranspordi teenuse hind järgmisel aastal tänavuse inflatsioonimääraga võrreldaval tasemel, keerulisem saab olukord olema raudtee puhul. “Raudteemeestega istume järgmisel nädalal uuesti laua taha läbi rääkima, praegu tundub, et selles vallas ootab inflatsioonitasemest kõrgem hinnatõus. Elukalliduse kasvu ületav hinnatõus mõjub ärile kehvasti ning meie meelt see loomulikult rõõmsamaks ei tee,” sõnas Einstein.

Selle aasta peamised investeeringud olid Kunda Nordic Tsemendil seotud tootmislogistika parendamisega: valmis uus RDF-ladu ning ettevalmistusliin jäätmekütuse kasutamiseks.

2013 tuleb tänavusest stabiilsem

Euroopa Komisjoni avaldatud raportis prognoositakse tänavuse euroala 0,4protsendise majanduslanguse asemel järgmiseks aastaks olukorra stabiliseerumist: SKP suureneb Euroopa Liidus 0,4 protsenti, euroalal 0,1 protsenti.Teisalt ennustab komisjon euroalal töötuse suurenemist praeguselt 11,3 protsendilt 11,8 protsendile. Euroopa komisjoni hinnangul peaks töötus taas vähenema hakkama 2014. aastal. Inflatsioon peaks euroalal järgmisel aastal püsima kahe protsendi piires. “Meie prognoosid osutavad Euroopa majanduskasvu väljavaadete järk-järgulisele paranemisele alates järgmise aasta algusest,” kommenteeris Euroopa majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn komisjoni raportis.Pankade prognoosid Eesti järgmise aasta majanduse käekäigu kohta üksteisest palju ei erine, valdavalt jääb majanduse kasvuprognoos kolme protsendi piirimaile: SEB prognooside kohaselt kasvab Eesti majandus järgmisel aastal kolm protsenti ja ületuleval aastal neli protsenti, SEB-ga sarnaste prognoosidega on välja tulnud ka Nordea, kelle väitel kasvab Eesti majandus järgmisel aastal 3,5 ning 2014. aastal 3,8 protsenti. “Järgmine aasta tõotab tulla üleminekuaasta, kus majanduskasv jääb suurel määral sõltuma sisetarbimisest. Erasektori investeeringuid toetavad eelkõige kasvanud ärimahud ja vajadus tehnoloogiat ja tootmist uuendada,” rääkis Nordea peaanalüütik Tõnu Palm.Järgmisel aastal on oodata nii tööhõive- kui ka palgakasvu. Liigtempokas palgakasv võib aga kasvukiirusele pidurid peale tõmmata. “Kvalifitseeritud tööjõu puudus süveneb ja see võib viia täiendavate hinnasurveteni, mis omakorda tähendab konkurentsivõime nõrgenemist,” kommenteeris Swedbanki Balti analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla Swedbanki järgmise aasta majandusvaates.

Transpordisektori töötaja oma palganumbriga rahulolematu

Transpordi ja logistikasektoris on palganumbrites toimunud võrreldes möödunud aastaga märkimisväärne palgatõus. Töötajate värbamisega tegelevad ettevõtted aga hoiatavad, et autojuhid on oma palgaga endiselt rahulolematud ning muutmist vajab eriti põhipalga osa.CV Keskus koostab statistikat, milles arvestab tööotsija oodatavat palka, reaalselt makstavat palka ning tööpakkumistes pakutavat palka. Nii laotöölise kui autojuhi keskmine brutopalk on aastaga kasvanud paarisaja euro võrra. CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg nentis siiski, et ettevõtted peaksid jätkuvalt põhipalgas korrektuure tegema, kuna rahulolematus autojuhtide põhipalgaga on suur. “Tavaline on olukord, et töökohale kandideerijaid on palju, kuid nende ootused palgale ja pakutavatele tingimustele on tunduvalt suuremad, kui ettevõtted suudavad pakkuda,” selgitas Tammeorg.Aktiivsete CVde hulk transpordi ja logistika valdkonnas on CV Keskuse andmebaasides aastaga kasvanud 4000 võrra. Uusi väljakutseid on hakanud otsima ka need töötajad, kes eelnevalt turu madalseisust tingituna tugevalt oma kohast kinni hoidsid – otsitakse paremaid töötingimusi, huvitavamaid väljakutseid ning ka vaheldust, rääkis Tammeorg.

Ka kandideerijaid jagub. Septembris kandideeriti CV Keskuse 194 transpordi ja logistika valdkonna tööpakkumisele 8401 korral, ehk keskmiselt 43 kandidaati ühele töökohale. “43 kandidaati näitab, et selles valdkonnas ei ole tööjõupuudust, pigem võiks tööpakkumisi rohkem olla,” leidis Tammeorg.Tööpakkumiste arv on aga samas valdkonnas vähenema hakanud. Kui kuni juunini oli tööpakkumisi iga kuu rohkem kui möödunud aastal, siis alates juulist jääb pakkumiste arv eelmisele aastale alla.Tööotsijate kõrgeid palgaootusi transpordi ja logistika valdkonnas kinnitas ka CV Online’i turundusjuht Heikko Gross. Ta tõdes, et maikuus töötajate ja tööotsijate hulgas läbi viidud uuringust selgus, et transpordi valdkonnas töötavate inimeste palgaootused on keskmisest veidi kõrgemad.

Pooled transporditöötajatest ootavad palgatõusu. Kui kõigist küsitletutest prognoosis 2012. aasta teises pooles palgatõusu 23% töötajatest, siis transpordisektoris ootas palgatõusu 27% küsitletutest. 2013. aastal ootab palgatõusu 45% kõigist küsitletutest, transpordisektoris ootavad järgmisel aastal palgatõusu 49% vastanutest. Ta lisas, et ka tööandjad on nentinud, et tänavu tuntakse võrreldes eelnevate aastatega oluliselt suuremat survet palgatõusuks ning uute töötajate leidmine on seetõttu muutunud senisest keerulisemaks.

Tööandjad siiski järske palgatõuse ei planeeri. Mais viis Tööandjate Keskliit läbi tööandjate palgauuringu. Selle raames vastas küsimustele ka 15 veonduse ja laondusega seotud ettevõtet. “Andmetele otsa vaadates, oli näha, et need, kes eelmisel kuuel kuul põhipalka olid korrigeerinud (peamiselt tõstnud), seda järgmisel kuuel kuul enam teha ei plaaninud ja vastupidi, kes ei olnud palku tõstnud, need kavandasid seda teha,” rääkis Tööandjate Keskliidu palgauuringu juht Kadri Seeder. Uuringust tuli aga välja, et keskmine palgatõus jäi 5 protsendi raamesse ja ka see ei pruukinud puudutada kõiki ametialasid. Oli ka suuremaid kavandatavaid tõuse, aga need olid pigem erandlikud, lisas Seeder.

 

Järgmiseks aastaks tagasihoidlikud ootused

Olen 2013. aasta suhtes tagasihoidlikult optimistlik. Eesti on väike ja avatud ning sõltub meie ümber toimuvast. Kindlustunnet annab see, et asume Skandinaavia majandusruumis, mis on kogu kriisi vältel hästi hakkama saanud.Võrreldes aasta algusega on positiivne õhkkond praeguseks siiski pessimistlikumaks muutunud. Euroopa­ Komisjoni novembris avaldatud majandusülevaates pakutakse­ Eestile järgmise aasta majanduskasvuks 3,1%, mis on küll Euroopas teine tulemus, kuid tähendab siiski­, et võrreldes kevadega on ka ­Euroopa Komisjoni optimism vahetunud pessimismiga. Jälgin ühe statistilise näitajana ka Saksa teemaksude kogumist. Nende järgi arvutatakse Lääne-Euroopa vedude mahtusid. Saksa teemaksud on aga kogu aasta teise poole olnud langustrendis.Morgan Stanley majandusprognoosi kohaselt kasvavad Euroopa maanteeveod järgmisel aastal 1% ja Euroopa majandus 0,1%.Seda on küll väga vähe, kuid tänavuseks aastaks oli prognoos -1%.

 

Autojuhtide puudus nurjab kasvuvõimalused

Me ei ole planeerinud kasvu. Meil oli sellel aastal kasutuses 75 autot ja sellega oleme saavutanud maksimaalse võimsuse vedudes. Rohkem me teha ei suuda. Tulemuste parandamiseks on ainuke võimalus kokku hoida veel kuludelt.Autoparki võiksime suurendada, kui jaguks normaalseid autojuhte. Kuid praegu on meil probleem ka 75 auto käigus hoidmisega. Autojuhid liiguvad firmast firmasse ja otsivad paremat elu.Palgafondi me aga suurendada ei suuda. Sõltume turul olevatest veotariifidest. Arvan, et veotariifid jäävad järgmisel aastal samale tasemele. Ainult kütusehind võib muutuda. Kord kvartalis vaatame ka kütusehinnad üle. Meil on selleks oma koefitsient välja töötatud.